Sushi ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Sushi päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Sushi pärineb Kagu-Aasiast, mida tuntakse tänapäeval "soolatud kala" nime all. Riisi kääritatakse, riisi lakto-käärimine takistas kalade riknemist, enne kala tarbimist kõrvaldatakse riis. Jaapani tarbijatele sai see kohe oluliseks valguallikaks. Mõiste sushi pärineb vananenud grammatilisest vormist, mida ei kasutata enam teistes kontekstides, ja sõna-sõnalt tähendab "hapu maitsmist". [1]

Erinevad maitsed[muuda | muuda lähteteksti]

Osaka stiilis sushit nimetatakse ka "Oshi-zushi" või "hako-sushi". Maitse parandamiseks hakati Murasiši perioodil (1336–1573) lisama äädikat Narezushi valmistamisele. Lisaks riisi hapukuse suurendamisele suurendas äädikas oluliselt roogade säilivust, põhjustades käärimisprotsessi lühendamist ja lõpuks loobumist. Algupärast sushit arendatakse edasi Osaka, kus mitme sajandi jooksul sai sellest oshi-zushi või "hako-zushi"; selles valmistises pressiti mereannid ja riis kuju (tavaliselt bambusest).[2]

Sushi levimine[muuda | muuda lähteteksti]

Alles Edo perioodil (1603-1868) serveeriti värsket kala. Tänapäeva nigirisushi eriline stiil sai populaarseks Edos (kaasaegne Tokyo) 1820. või 1830. aastatel. Üks levinud lugu nigirizushi päritolust on kokk Hanaya Yohei (1799-1858), kes leiutas või täiustas tehnikat 1824. aastal oma kaupluses Ryōgoku linnas. Nõu sai algselt nimetuse Edomae sushi, kuna ta kasutas värskelt püütud kala Edo-maelt (Edo või Tokyo laht); terminit Edomae nigirisushi kasutatakse ikka veel kvaliteetse sushi kõrvale, olenemata selle koostisosade päritolust.[3]

Sushi nime päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Oxfordi inglise sõnaraamatus on ekslikult täheldatud varaseima kirjaliku mainega sushit inglise keeles 1893. aasta raamatus „Jaapani interjöör”, kus ta mainib sushit kui „külma riisi rull kala, mererohuga või mõne muu maitseainega”. Siiski on James Hepburn'i jaapani-inglise sõnastikus juba varem mainitud sushit ja 1879. aasta artiklit Jaapani kokandusest ajakirjas Notes and Queries. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]