Stanisław Leszczyński

Poola kuningas ja Leedu suurvürst Stanisław Leszczyński. Jean Girardet' maal.

Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.

Stanisław Leszczyński sündis mõjuvõimsasse Poola magnaadiperekonda ja oma nooruses õnnestus tal reisida Lääne-Euroopas. Põhjasõja ajal 1702. aastal tungis Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Poola ning tema nõudmisel kukutasid Poola aadlikud 1704. aastal võimult kuningas August II Tugeva ja asendasid ta Leszczyńskiga. 1709. aastal said Rootsi väed Poltaava lahingus venelaste käest lüüa ning jätsid Poola kuninga ilma toetuseta. August II Tugev naasis troonile ja Stanisław oli sunnitud riigist pagema. Varjupaiga leidis ta Prantsuse kuninga juures ning ta asus elama Alsace'i. 1725. aastal abiellus tema tütar Marie Leszczyńska Prantsuse kuninga Louis XV-ga.

August II suri 1733. aastal ning Stanisław püüdis Prantsusmaa toetusel uuesti Poola troonile tõusta. Ta reisis maskeeritult Varssavisse, kus seim ta ülekaaluka häälteenamusega taas Poola kuningaks valis. Venemaa ja Austria kartsid aga Poola liitumist Rootsi-Prantsuse liiduga ning vallutasid riigi enne, kui Stanisław kuningaks jõuti kroonida. Seimi vähemus valis Venemaa survel uueks kuningaks August II poja, Saksi kuurvürst Friedrich August II, kes sai kuningaks August III nime all. Stanislaw pages Gdańskisse, kus ootas Prantsusmaa abivägesid, mida aga ei saabunud. Enne kui linn Vene piiramisvägedelel alistus, põgenes ta Königsbergi, kust juhtis sissisõda uue kuninga ja venelaste vastu. 1738. aastal sõlmitud Viini rahuleping tunnustas August III Poola kuningana, kuid lubas samas Stanisławil edasi kasutada oma kuninglikke tiitleid ja andis eluajaks Lorraine'i ja Bari provintsid.

Lorraine'is tõestas Stanisław end hea valitsejana ja edendas sealset majanduslikku arengut. Tema õukond Lunéville'is sai tuntuks kultuurikeskusena ning ta asutas Nancys õpetatud seltsi (Stanisławi Akadeemia) ning sõjakooli.

Elulugu

Leszczyński perekonna vapp Wieniawa

Stanisław Leszczyński sündis 1677. aastal Lvivis Poznańi vojevoodi Rafał Leszczyński (1650–1703) ja Anna Katarzyna Leszczyńska (sündinud Jabłonowska; 1660–1727) pojana. Tema emapoolne vanaisa oli krooni välihetman, hilisem krooni suurhetman ja Jan III Sobieski (1629–1696) surma järel üheks troonikandidaadiks olnud Stanisław Jan Jabłonowski (1634–1702). Just vanaisa Stanisław Jan ja viimase õde Zofia Dzieduszycka hoidsidki Stanisławi oma kätel kui ta 21. oktoobril Lvivi katedraalis ristiti.

Hariduse sai noor Stanisław koduõpetajate, kelle hulgas oli ka välismaalasi, käe all. Lisaks õppis ta mõnda aega Leszno protestantlikus koolis. Aastail 1695–1696 viibis ta ringsõidul mööda Euroopat.

Kuni oma isa surmani 1703. aastal jäi ta oma tegevustes selgelt viimase varju. 1697. aastal võttis ta üle Odolanowski staarosti ametiposti. Sama aasta kuningavalimistel toetas ta koos oma isaga algul Jan III Sobieski poega Jakub Ludwik Sobieskit (1667–1737), kuid hiljem asusid nad toetama Saksi kuurvürsti. Kuningaks valitud August II Tugev (1670–1733) näitas noore Leszczyński suhtes poolehoidu ja nimetas ta krooni suurjoogikandjaks (podczaszy wielki koronny).

Esimene valitsusaeg

Stanislaw Leszczyński. Maalitud enne 1709. aastat.

1700. aastal puhkes Rootsi ja tema vastu liidu moodustanud Venemaa, Taani, Saksimaa ja Poola-Leedu vahel Suur Põhjasõda. Rootsi vägesid saatis algul edu ning pärast edukaid lahinguid Venemaa ja Taani vastu, tungis Karl XII oma vägedega Poola-Leedu aladele, sai peatselt kontrolli Varssavi üle ning võitis Saksi-Poola vägesid mitmes lahingus.

August II tegevusega rahulolematu Poola aadel lõi Rootsi toetusel Varssavi konföderatsiooni, mis 16. veebruaril 1704 kukutas senise kuninga. Konföderatsiooni saadikuks määratud Stanisław Leszczyński kohtus aprillis Lidzbark Warmińskis Rootsi kuningas Karl XII, kes hindas Leszczyński mõjuvõimu Suur-Poolas, esitas ta troonikandidaadiks. Leszczyński nõustus tingimusel, et võtab krooni vastu ainult ajutiselt, et see esimesel võimalusel Jakub Ludwik Sobieskile üle anda. Seda lubadust aga ei täidetud ning 12. juulil valis Rootsi sõjaväelaagris kogunenud seim Stanislawi kuningaks. Kuninga kroonimistalitus viidi aga läbi alles 4. oktoobril 1705 Varssavi Püha Johannese katedraalis ning tseremoonia viis läbi Lvivi peapiiskop Konstanty Józef Zieliński (1646–1709).

Karl võitis Saksi vägesid 1. septembril 1706 Fraustadti lahingus ning hõivas seejärel Saksimaa, misjärel August II Tugev oli sunnitud Altranstädti rahuga loobuma nõudest Poola troonile ja tunnistama Leszczyńskit kuningana.

Esivanemad

Stanisław I Leszczyński esivanemad
Poola kuningas ja Leedu suurvürst Stanisław Leszczyński (1677–1766)	krahv Rafał Leszczyński (1650–1703)	krahv Bogusław Leszczyński (1614–1659)	Rafał Leszczyński (1579–1636)	Andrzej Leszczyński (suri 1606)
				Anna Firlej
			Anna Radzimińska	Stanisław Radzimiński (suri 1591)
				Teodora Sanguszkówna
		Anna Denhoffówna (suri 1656)	Kasper Denhoff (suri 1645)	Gerard Denhoff
				Anna von Zweiffeln
			Anna Aleksandra Koniecpolska (sündis 1718)	Aleksander Koniecpolski (suri 1609)
				Anna Sroczycka
	Anna Jabłonowska (1660–1727)	Stanisław Jan Jabłonowski (1634–1702)	Jan Stanisław Jabłonowski (1600–1647)	Maciej Jabłonowski (1569–1619)
				Katarzyna Kłonicka
			Anna Ostroróg (1708–1750)	Jan Ostroróg (1565–1622)
				Zofia Zasławska
		Marianna Kazanowska (1643–1687)	Dominik Aleksander Kazanowski (1605–1648)	Marcin Kazanowski (1563–1636)
				Katarzyna Starzycka
			Anna Potocka	Stefan Potocki (1568–1631)
				Maria Amalia Mohyła (1591–1638)