Sir

Allikas: Vikipeedia

Sir (hääldus [sö:r]) on inglise keelt kõnelevates maades, eeskätt Suurbritannias, tiitliga alamaadli hulka kuuluvate isikute (baronet ja rüütel) poole pöördumisel kasutatav viisakussõna. Tihti arvatakse ekslikult, et sir on tiitel.

Sõna sir viisakussõnana[muuda | muuda lähteteksti]

Pöördumis- või kõnetamisviis[muuda | muuda lähteteksti]

Viisakussõna sir kasutatakse kas suulise pöördumise korral eesnime ees (näiteks Sir Winston) või kirjaliku pöördumise korral ees- ja perekonnanime ees (näiteks Sir Winston Churchill) – sel juhul kirjutatakse see eesti keeles suure algustähega ja harilikus ehk püstkirjas. Kui viisakussõna sir kasutatakse eestikeelses tekstis ilma isiku pärisnimeta, siis kirjutatakse see väikse algustähega ja kursiivis.

Vajadus kasutada[muuda | muuda lähteteksti]

Viisakusvormelit sir kasutatakse pöördumisel järgmiste tituleeritud isikute poole:

Suurbritannias[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna sir kasutus koos tiitlit tähistavate postnominaalsete lühenditega[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteid:

Kuid näiteks doktorikraadi ei kasutata koos viisakussõnaga sir. Samuti ei kasutata sõna sir vaimulikkonnas:

Kui rüütliseisuse tunnused (näiteks ordenimärgid) on antud isikule, kes ei ole Suurbritannia ega Rahvaste Ühenduse kuningriigi kodanik, loetakse teda aurüütliks ning tema poole pöördumisel ei kasutata nime ees sõna sir.[viide?] Eestlastest on niisugused:

Sõna sir kõnetlussõnana[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna sir kasutatakse ka kõnetlussõnana meesisikute poole pöördumisel.

Eestlased, kelle poole on kohane pöörduda viisakussõnaga sir[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]