Sigulda

Sigulda
läti	Sigulda
	Sigulda mõisahoone
	Sigulda lipp Sigulda vapp
Pindala	22,9 km² (2023)
Elanikke	14 584 (1.01.2023)
Koordinaadid	57° 9′ N, 24° 51′ E

Sigulda lossi varemed 1771. aastal. Johann Christoph Brotze

Sigulda (läti^ⓘ) on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Halduslikult kuulus Sigulda kuni 1. juulini 2009 Riia rajooni, jäädes selle kirdeossa. ^[3]

Linna elanike arv on igal aastal alates aastast 2000 kasvanud. 2007. aastal elas linnas 11 487 inimest. Linlastest on 86% lätlased, 9% venelased ja 3% valgevenelased. Linna pindala on 18,2 km².

Siguldat läbib Riia–Misso–Pihkva maantee. Riiast Siguldani ulatub kiirtee, Siguldas kiirtee lõpeb ^[3]. Siguldat läbib ka Riia–Cēsise–Valmiera–Valka raudtee, mille ääres asub Sigulda raudteejaam. ^[3].

Siguldal on ka mitmed linnaosad: Turaida, Krimulda, Peltes, Kaķīši ja Ķipari.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Sigulda asub Koiva alamjooksul, jõe kagukaldal. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse devoni liivakivisse sügava oru, kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja koopad. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust Liivimaa Šveitsiks.

Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge Liivi ordu (vasak kallas) ja Riia peapiiskopi (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused Turaidas ja Krimuldas ning ordu kaldale jäänud Sigulda ordulinnus. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud. Osa linnast nende linnuste ümbruskonnas jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. Linna jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.^[4]

Siguldas on Baltimaade ainus köisraudtee. See avati 3. jaanuaril 1969 ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m.

Poolel teel Sigulda lossi ja Turaida linnuse vahel asub Baltimaade suurim koobas, Gutmani koobas. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab oja, millest joomist peetakse tervislikuks.

Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu linnamäge.

Iga aasta mais korraldatakse kirsipuude õitsemise ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival. Veebruaris-märtsis toimub Sigulda lossivaremete ümbruses valgusfestival.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised on Vikmeste linnamägi, Sigulda ordulinnus koos Ristimäega, Sigulda uus loss ja sealsed neli intarsiat, kamin, pannood Maastik ja Puhkus, vitraažid Neli Aastaaega, ja kaheksa ruumi laed, Sigulda luteri kirik, Gutmani koobas, Saksukalnsi muinaskalmed, Satesele linnamägi ehk Liivi mägi, Kārļi mäe linnamägi, Krimulda piiskopilinnus, Krimulda mõisa tõllakuuri laternakinnitis, Saksukalnsi muinaskalmed, Turaida muuseumreservaat ja Turaida linnamägi koos Turaida piiskopilinnusega. Regionaalse kaitse all on Rattaserva linnamägi, Turaida Kirikumäe keskaegne kalmistu, Sigulda linnuse varemetes asuv Borchide suguvõsa vapp, postkontor elamud aadressidel Šveices iela 6, Šveices iela 27a, Ausekļa iela 7, Kropotkini suvila ja Villa Karmena aadressil Šveices iela 21. Kohaliku kaitse all on majad Pils iela 8, Pils iela 1, Krišjāņa Valdemāra iela 1a ja Laurenči talus.^[5]

Looduskaitse all on Gutmani koobas, Kaarnakurk, Pēteri koobas, Piķene kaldapealne koos Kuradikoopa pangaga, Liepudārzsi pärn, Baznīckalnsi pärn, Slakteri tamm, Bullīši kask, Satesele tamm, Vana kalmistu mänd, Härrastevärava haab, Krimulda tammed, Peldu iela künnapuu, Saliņa künnapuu, Bobiraja tamm, Laurenči kuusk, Laurenči mänd ja Brūveri tamm. Lisaks kasvab linnas veel arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Osaliselt jääb linna ka Cīruļi paljand koos Blusi koopaga. Linn jääb osaliselt Gauja rahvusparki.^[6]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1980ndateni polnud Nõukogude Liit saanud taliolümpiamängudel medaleid vaid kahel alal: kahe- ja neljabobil. 1986 valmis Siguldas Nõukogude Liidu ainus bobirada, millel lisaks lätlastele treenib tänapäevalgi Venemaa koondis.

18.–24. jaanuaril 2010 toimusid Siguldas kelgutamise Euroopa meistrivõistlused.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna asutamise aastaks loetakse 1207. Sel aastal asutas Mõõgavendade ordu Sigulda ordulinnuse. Saksa keeles oli asula nimi Segewold. See tuleb saksakeelsest sõnast Siegwald, mis tähendab 'võidumets'.

12. septembril 2020 liideti osa Kalnabeitese külast, Ķipari ja Peltese külad Siguldaga.^[7]

Sõprusomavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Sigulda kuulub sõpruslinnastusse, mille nimi on Douzelage. See ühendab igast Euroopa Liidu liikmesmaast üht linna, mis kõik on üksteise sõpruslinnad. Sigulda astus Douzelage'i liikmeks 2004. 2010. aasta seisuga kuuluvad sellesse Altea (Hispaania), Bad Kötzting (Saksamaa), Bellagio (Itaalia), Bundoran (Iirimaa), Chojna (Poola), Granville (Prantsusmaa), Holstebro (Taani), Houffalize'i vald (Belgia), Judenburg (Austria), Karkkila (Soome), Kőszeg (Ungari), Marsaskala (Malta), Meerssen (Holland), Niederanven (Luksemburg), Oxelösund (Rootsi), Prienai (Leedu), Préveza (Kreeka), Sesimbra (Portugal), Sherborne (Inglismaa), Sušice (Tšehhi), Zvolen (Slovakkia) ja Türi (Eesti).

Lisaks sellele on Sigulda sõprusomavalitsused Angus (Šotimaa), Birštonas (Leedu), Falköping (Rootsi), Keila (Eesti), Lǿgstor (Taani), Stuhr (Saksamaa) ja Tšiathura (Gruusia).