Siena Katariina
Siena Katariina (25. märts 1347 – 29. aprill 1380) oli dominiiklasest tertsiaar ja pühak.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis värval Jacobo Benincasa 23. lapsena. Tema ema oli Lapa Piagenti, kes oli kohaliku luuletaja tütar. Kuueaastaselt nägi Katariina esimest ilmutust.
Aastal 1363 pühendus ta täielikult askeesile ja palvetamisele. Katariina koges mitmeid müstilisi sündmusi: abielu Kristusega u 1367 ja Kristuse kannatustele kaasaelamine. Aastal 1374 tunnistati ta Firenze dominiiklaste üldkogu poolt ortodoksseks, tema pihiisaks sai Capua Raimondus.
Vaadete poolest sarnanes Siena Katariina püha Birgittaga – mõlemad nõudsid paavsti toomist Avignonist Rooma ja kiriku reformimist. Katariina oli ka tuline Itaalia linnade vahelise rahu eest võitleja. Samas toetas ta paganatevastaseid ristisõdu.
Katariinale omistatakse ka paavsti keelitamine naasmaks Rooma, mis ka aset leidis. Kuna paavst aga 27. märtsil 1378 suri (Avignoni vangipõlv oli aastatel 1309–1377), valiti uueks paavstiks Urbanus VI. Prantsusmeelsed vaimulikud valisid aga Avignonis omakorda paavstiks Clemens VII. Nii sai alguse skisma.
Kui 29. aprillil 1380 Katariina suri, siis maeti ta dominiiklaste kalmistule. 1383. aastal kaevati säilmed üles ja viidi Santa Maria Sopra Minerva basiilikasse, kus Katariina pea eraldati kehast, ja toimetati Siena Püha Domenicuse kirikusse.
Paavst Pius II kanoniseeris Katariina 29. juulil 1461.
Väliseesti kirjaniku Karl Ristikivi romaan "Mõrsjalinik" käsitleb Siena Katariina elulugu.