Sega Mega Drive
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Sega Mega Drive | |
|---|---|
 | |
| Tootja | SEGA |
| Tüüp | Mängukonsool |
| Põlvkond | neljas generatsioon |
| Esmakordselt saadaval |
 1. november 1990 Euroopas |
| CPU | Motorola 68000 |
| Meedia | ROM-kassett |
| Online teenindus | Sega Meganet, Sega Channel, XBAND |
| Toodet müüdud | üle 39 mln |
| Enim müüdud mäng | "Sonic the Hedgehog" |
| Tagasiühilduvus | Sega Master System |
| Eelkäija | Sega Master Systems |
| Järeltulija | Sega Saturn |
Sega Mega Drive on 16-bitine neljanda põlvkonna mängukonsool, mis on toodetud Sega poolt alates 1988. aastast Jaapanis, 1989. aastast Põhja-Ameerikas, 1990. aastast Euroopas ja muudes maades. See oli esimene neljanda põlvkonna konsool, mis saavutas edu Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Ameerikas oli mängukonsool toodetud Genesise nimel, sest Sega ei saanud seal Mega Drive'i kaubamärki registreerida. 2009. aastal oli Mega Drive viiendal kohal IGN-i koostatud parimate konsoolide nimekirjas. [1]
Eestis hakati konsooli ja tarvikuid ametlikult levitama 1990. aastatel. Mega Drive võitles siis kloonide koopiate vastu, mis imporditi meie riiki Aasiast ja Ida-Euroopast[2].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jaapanis toodeti Sega Mega Drive'i 29. oktoobrist 1988. Töötlemise käigus kandis vahend nime Mark V, kuid lõpuks otsustas tegevdirektor Hayao Nakayama nimetada seda Mega Drive'iks. Nimetus sümboliseeris Motorola 68000 protsessori kiirust ja võimsust. Esialgul planeeris Sega, et uue konsooli levimisega USA turul hakkab tegelema Atari firma, aga mõlemad pooled ei saanud kokku leppida. Lõpuks otsustas Sega konsooli levimisega iseseisvalt tegeleda. Esimesed konsoolipartiid olid toodud New Yorki ja Los Angelesse 14. augustil 1989, teised linnad said need natuke hiljem. Konsooli hind oli 190 dollarit. See on 10 dollari vähem, kui esialgu oli planeeritud.
Euroopas algas müük ainult 30. novembril 1990. Sel ajal eelmine konsool Sega Master System, mis oli Sega toodetud, võitis soliidse turuosa. Tänu sellele sai Sega Mega Drive kiiresti populaarseks. Kohe pärast uue konsooli ilmumist Euroopa turul, algas tõhusaim reklaamikampaania. Samal ajal hakati tegema palju mänge uue platvormi jaoks. Mõned mängud olid üle kantud mänguautomaatidest, näiteks "Altered Beast", "Golden Axe", "Ghouls'n Ghosts". Mäng "Sonic The Hedgehog" tõi palju raha ja sai populaarseks üle kogu maailma.
Kaua aega konkureeris Sega Mega Drive edukalt teiste konsoolidega. Konsooli saatus sai selgeks pärast mitmeid edutuid turunduskäike, nimelt pärast selliseid lisaseadmed nagu Sega Mega CD. Sega kaotas palju raha ning ettevõtte insenerid hakkasid arendama uut 32-bitist konsooli Sega Saturn. Vaatamata sellele, et Sega lõpetas 1990. aastate keskel peaaegu oma konsooli toetuse, jätkati veel sel ajal Mega Drive'i mängude tootmist kuni 1998. aastani.
Konsoolide sõda[muuda | muuda lähteteksti]
Mega Drive konkureeris esialgu 8-bitise NES-ga. Võrreldes NES-ga oli Segal parem graafika ja heli. Vaatamata sellele ignoreeriti Mega Drive'i Jaapanis. Siiski andsid ajakirjad Famitsu ja Beep! konsoolile hea hinnangu. Lõpuks müüs Sega esimese aasta jooksul 400 000 konsooli. Et müüki suurendada, andis Sega välja lisavälisseadmeid ja -mänge.
Põhja-Ameerika turu jaoks mõtles Sega of America tegevdirektor Michael Katz välja kahest osast koosneva plaani. Esimene osa sisaldas turunduskampaaniat, et Nintendole väljakutse teha. Sega juhtlause oli "Genesis does what Nintendon't", mis iseloomustas kampaania poliitikat Põhja-Ameerika regioonis. Plaani teine osa tähendas mängude nimedes kuulsate sportlaste nimede kasutamist. Näiteks "Pat Riley Basketball", "Arnold Palmer Tournament Golf", "James 'Buster' Douglas Knockout Boxing", "Joe Montana Football", "Tommy Lasorda Baseball", "Mario Lemieux Hockey" ja "Michael Jackson's Moonwalker". Siiski oli väga keeruline Nintendost üle olla. Et edasine areng oleks edukas, võttis Sega ette järgmised taktilised võtted: 1. Hinna alandada. 2. Luua meeskond, mis asuks USA-s ja töötleks mänge USA turu jaoks. 3. Jätkata ja laiendada agressiivset reklaamikampaania. 4. Asendada mäng "Altered Beast" mänguga "Sonic The Hedgehog" (hiljem sai parimaks mänguks).
Sega alustas 1992. aastat donimeerides Nintendo üle. 55% turuosast kuulus Segale. Sellel olid madalamad hinnad ja ka rohkem mänge. Sega reklaamikampaania otsustas jätkata oma konsooli kiitmist, rääkides, et nende vahend on parem. Sega jäi domineerima USA turul veel kauaks ajaks.
Sega müüs 8 miljonit konsooli ning toetas Mega Drive'i Euroopas kuni 1998. aastani. Brasiilias oli Mega Drive samuti kuulus ja võttis 75% turuosa.
Tehnilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]
| Protsessor | 16/32-bitine Motorola 68000 taktsagedusega 7,67 MHz |
| Kaasprotsessor (heli kontroller) | 8-bitine Zilog Z80 taktsagedusega 3,55 MHz (kasutatakse nagu peaprotsessorit Sega Master Systemi ühilduvusrežiimis) |
| Mälu | 64 kB RAM (68000), 64 kB video RAM, 8 kB RAM (Z80) |
| Palett | 512 värvi |
| Pildi väljundresolutsioon | 256×224, 256×448, 320×224, 320×448, (PAL ja NTSC)
256×240, 320×240, 256×480, 320×480 (PAL), 256×192 (SMS-mängud) |
| Heli | Yamaha YM2612 5 kanali FM ja 1 kanali FM/PCM, Texas Instruments SN76489 4 kanali PSG |
Kontrollerid[muuda | muuda lähteteksti]
Standardsel Mega Drive'i kontrolleril on kolm põhinuppu ja üks Start-nupp, mida kasutatakse mängu peatamiseks või alustamiseks. Kontrolleri kuju on ümar. 1993. aastal andis Sega välja uue kuuenupulise kontrolleri, samal ajal ilmus mäng "Street Fighter II Champion Edition". Teine kontroller oli veidi väiksem. Uued nupud olid mõeldud selleks, et oleks kergem arkaadmänge mängida.
Samuti oli toodetud teatud arv teisi välisseadmeid. Super Nintendo Super Scope'ile vastuseks andis Sega välja Menacer Light Guni ja kuuemängulise kasseti. Veel oli toodetud Sega Mouse, mis oli nimetatud Sega Mega Mouse Põhja-Ameerika regioonis. Pehme kattega kaigas BatterUP ja TeeVGolf golfikepp olid tehtud spordimängude toetamiseks.
Üheks kõige edutumaks välisseadmeks oli Sega Activator, mis oli mõeldud võitluse simuleerimiseks. Kõige kehvemate kontrollerite nimekirjas (koostanud Craig Harris ja IGN-i toimetaja) üle kogu maailma sai Sega Activator kolmanda koha. Mõlemad firmad – nii Electronic Arts kui ka Sega – tegid välisseadmed, mis võimaldasid üheskoos 3-4 kontrollerit kasutada. Sega Mega Drive "oskab" kasutada Sega Master Systemsi välisseadmeid Power Base Converteri abil.
Emulatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu ka paljudel teistel konsoolidel, on Sega Mega Drive'il väga palju järgijaid ja fänne. Seega muutsid emulaatorid Sega konsooli veelgi populaarsemaks.
Esimene teadaolev Sega Mega Drive emulaator, mis oli tehtud 1994. aastal, kandis nime Megadrive. Emulaatori abil oli võimalik mängida ilma hääleta ja mitmete vigadega ainult ühte mängu – Sonic the Hedgehog. Esimene täiesti hästitöötav emulaator GenEM ilmus 1996. aastal.
Endine Genesise arendaja Steve Snake hakkas 1997. aastal tegelema uue emulaatori projektiga, mis sai hiljem endale nime Kega Fusion. Seda emulaatori eesmärgiks oli ideaalne emulatsioon. Sega toetas Steve Snake'i emulaatori versiooni loomist, mis oli Windowsiga kokkusobiv.
Teise emulaatori, Gensi, arengutee algas 1999. aastal. See projekt saavutas suure populaarsuse emulaatori kogukonnas ja innustas palju teisi projekte. Vaatamata sellele lõpetas projekt oma arengu Kega Fusioni täpselt sama tasemeni mitte kunagi jõudmata. Mõlemad emulaatorid toetasid võrgumängu ning võisid salvestada mänguseansside videoid.
Mega Drive/Genesise emulatsiooni kasutatakse ka teistes konsoolides, nimelt Sega Dreamcast, Nintendo GameCube, Nintendo Wii, Nintendo DS, GamePark Holding GP2X, Sony PlayStation 2, Sony PlayStation Portable, Microsoft Xbox, Microsoft Xbox 360. Emulaatoreid kasutatakse ka telefonides (iPhone), mänguteenustes (GameTap, Console Classic) ja teistel platvormidel.
Sega emulaatorid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ages (Windows)
- DGenGenecyst (DOS)
- Gens(Windows,Linux)
- Gens Plus! (Windows)
- Gens32 (Windows)
- Gens32 Surreal (Windows)
- HazeMD (Windows)
- Kega Fusion (Windows,Linux,Mac OS X)
- Kega Lazarus (Windows)
- Megasis (Windows)
- MESS
- PGEN (PlayStation 2)
- Regen
- RetroDrive (Windows)
- Pico Drive (Symbian)
- Pico Drive (PSP)
Kõige populaarsemad mängud[muuda | muuda lähteteksti]
- Aero the Acro-Bat 2
- Mortal Kombat 3
- Earthworm Jim 2
- Sonic the Hedgehog
- Road Rash 3
- Sonic the Hedgehog 2
- Sonic the Hedgehog 3
- Cannon Fodder
- Comix Zone
- Jungle Book
- Story of Thor
- Streets of Rage II
- Dune 2
- Contra Hard Corps
- Strike
- FIFA 97
Taasilmumine[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilia[muuda | muuda lähteteksti]
Mega Drive'i tootmine ei lõppenud kunagi Brasiilias Tec Toy ettevõttes. Tänapäevased mudelid kasutavad originaalset riistvara. Viimase versiooni nimetus on Mega Drive Guitar Idol, kus komplektis on kaks tavalist kuuenupulist mängukontrollerit ja kitarrkontroller viie sõrmlaua jaotise nupuga. Mäng "Guitar Idol" sisaldab mitmesuguseid brasiilia ja rahvusvahelisi laule. Konsoolis on 87 mängu, sh uued Electronic Artsi mängud, mis olid spetsiaalselt tehtud mobiiltelefonide jaoks: "FIFA 2008", "Need for Speed Pro Street", "The Sims 2" ja "Sim City".
Hiina[muuda | muuda lähteteksti]
Hiina firma ATGames valmistas 2008. aastal uue Mega Drive'iga kokkusobiva konsooli. Sellel on olemas kasseti pesa ja kaks kuuenupulist originaalset Mega Drive mängukontrollerit. Konsoolis on 15 mängu. ATGames toodab veel konsooli portatiivseid versioone. Vahendite levitamisega tegeleb Euroopas firma Blaze Europe.
India[muuda | muuda lähteteksti]
Mitashi ettevõte valmistab Mega Drive'i konsooli versiooni nimega Game-In Extreme, kus on mitu mängu. Vaatamata sellele, et nime Mega Drive ei olnud kuskil mainitud, sobisid Mega Drive'i kassetid ka Game-In Extreme'i konsoolile.
Põhja-Ameerika[muuda | muuda lähteteksti]
2009 andis ATGames välja kaks uut litsentseeritud Genesise konsooli: Firecore ja Gencore. Lisaks sellele toodeti kaks uut portatiivset konsooli: Retrogen ja Genmobile. Igal konsoolil on 20 mängu.