Sarov
| Sarov | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Sarovi kloostri kellatorn | |||
|
| |||
| Pindala | 232 km² | ||
| Elanikke | 93 721 (2023) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 54° 56′ N, 43° 19′ E | ||
.svg)  | |||
.svg)
Sarov on kinnine linn Venemaal Nižni Novgorodi oblastis. Suur osa linna territooriumist asub Mordva Vabariigis.
Sarov on kinnine linn, mille territooriumil on presidendi ukaasiga kehtestatud eriline riigisaladuse hoidmise ja julgeolekurežiim.
Linnas paikneb Venemaa föderaalne tuumakeskus, ülevenemaaline eksperimentaalfüüsika teadusliku uurimise instituut (РФЯЦ-ВНИИЭФ — Российский федеральный ядерный центр, Всероссийский научно-исследовательский институт экспериментальной физики).
Linnas asub tuumapommimuuseum.
Alates 1993. aastast on Sarov Los Alamose linna, kus paikneb Ameerika Ühendriikide tuumauuringute keskus, sõpruslinn.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sarovi kohal asus 12. sajandil mordvalaste asula. 1298. aastal vallutasid selle tatarlased.
17. sajandil asusid sinna elama mungad ja 18. sajandil ehitati kirikud ja klooster. Sarovi kloostris elas ka Sarovi vaga Serafim. Vaga Serafimi pühakuks kuulutamise puhul külastas 1903. aastal linna keisri perekond. Tollal oli kloostris 9 kirikut ja seal elas 320 munka. 1923. aastal klooster suleti, paljud mungad hukati. Teise maailmasõja ajal kasutati kloostri ehitisi katjuuša-tüüpi rakettide tootmiseks. 17. juulil 2006 otsustas Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod kloostri taastada.
Sarovis loodi 1939. aastal salajane tuumauuringute keskus Arzamass-16 (Арзамас-16). Sarovi linn kustutati maakaartidelt. 1954. aastal sai Arzamass-16 linnaõigused.
1991. aastal nimetati linn ümber Kremljoviks (seda nime oli kasutatud 1954. aastast salajase koodnimena). Praegust nime kannab taas alates 1995. aastast. Linna on dokumentides nimetatud veel ka Arzamass-60, Arzamass-75, Moskva-300 ja Gorki-130.
Sarovis töötasid Igor Kurtšatov, Andrei Sahharov ja veel mitu tippfüüsikut.