Samojeedi koer

Allikas: Vikipeedia
Samojeedi koer
FCI standard nr 212
Rühm 5: spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 1: põhjamaised kelgukoerad
Standard nr 212   09.01.1999 (en et)
Päritolumaa Põhja-Venemaa
Lääne-Siber
Eestkostja(d) Nordic Kennel Union (NKU)
Töökatsed ei
Kasutus kelgu- ja seltsikoer
Tunnused
Turja kõrgus 57 ± 3 cm (isane)
53 ± 3 cm (emane)[1][2]
Kaal 23–30 kg
Kattekarv karvkate peab pead välja arvates olema pikk, võimalikult sile ja tihe ning katsudes tunduma peen[1][2]
Karvkate puhasvalge, kreem või valge koos biskviidiga, kusjuures põhivärv peab olema valge ja sellel võib leiduda vaid väheseid biskviidivärvi märgiseid[1][2]
Eluiga üle 10 aasta
Meediafailid Wikimedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris)

Samojeedi koer on Põhja-Venemaalt ja Lääne-Siberist pärinev koeratõug. Tõunimetus samojeedi koer on tuletatud Põhja-Venemaalt ja Siberist pärinenud samojeedi rahva hõimunimest.[1][2]

Tõustandardis on koera üldmulje kohta muuhulgas kirjas, et tõug on keskmise suurusega, elegantne, valget värvi arktiline spitsitõug, kelle olemuses kajastuvad veetlevusega ühendatud jõud, vastupidavus, paindlikkus, väärikus ja enesekindlus.[1][2]

Käitumise ja iseloomu kohta on standardis kirjas, et samojeedi koer on sõbralik, avatud, reibas ja elav ning mõõdukalt arenenud jahikirega. Mitte mingil juhul ei tohiks ta olla arg ja agressiivne. Samojeedid on väga seltsivad koerad, kes valvekoeraks ei sobi.[1][2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Samoyed" (PDF) (inglise). FCI. Vaadatud 16. veebruaril 2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Samojeedi koer" (PDF). EKL. Vaadatud 16. veebruaril 2018.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]