Saksid

Jüütimaa

Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Ajalugu

Eelkristluse aegsete germaanlastest sakside hõimu asuala ulatus Põhjamerest Elbe ja Eideri vaheliselt alalt (tänapäeva Holsteinis), loodesse ning Jüütimaale, Vana-Saksi ja Hollandi idaossa.

Sakse on esimesena maininud vanakreeka geograaf Ptolemaios u 130. aastal. Hõim sai nimetuse nende kasutatava relva – kivinoa Sax järgi.

Sakside asuala ja Rooma riik 125. aastal

Saksid Euroopas 5. sajandil

Sakside asuala ja Rooma riik 395. aastal

3.-4. sajandil sõdisid ja liikusid saksid lääne suunas, teenides kuulsust ning nende hõimunimetus kandus üle ka nendega liitunud hõimukonföderatsioonile, mis laius kuni Rooma Impeeriumi läänepiirini, st Reini jõeni. Frankide hõimu valdusse jäi ainult kitsas riba Reini jõe paremal kaldal. Sakside alad laienesid kuni Harzi mägedeni ja Eichsfeldini ja hõivasid ka suure osa Tüüringist. Idasuunal lainesid nende alad algselt Elbe ja Saale jõeni; hilisematel sajanditel aga veelgi kaugemale. Põhjamere rannik oli sakside valduses, väljaarvatud Weseri jõe lääneosa, mis kuulus friisidele.

6. sajandi germaanlaste riigid: Läänegootide, Frangi ja Idagootide riik

5. sajandil olid saksid osa läänegermaanlastest, kes tungisid Ida-Rooma keisririigi vägede poolt maha jäetud Britannica provintsi Inglismaal. Saksidest ja anglitest kujunesid välja anglosaksid. Läänesuunal oma alade laienemisel osutas saksidele vastupanu Frangi riigi moodustanud Chlodovech I, kes alustas ka sakside ristiusustamist.

Umbes 8. sajand jagunesid saksid neljaks: vestfaalid, Reini ja Weseri vahelisel alal; engernid ehk angrid, Weseri jõe mõlemal kaldal; ostfaalid, Weseri ja Elbe vahel ja tänapäeva Holsteini asunud hõim.

Germaanlastest katoliku usu vastu võtnud frankide Frangi riigi kuninga Karl Suure poolt peetud aastatel 772–805 Saksi sõdade tulemusel saksid ristiusustati. Sakside lõplikuks alistamiseks hukati 782. aastal Verdeni linna lähedal Põhja-Saksamaal Karl Suure käsul 4500 saksi pealikku (Verdeni kaelakohus). Ristiusu levitamiseks sakside seas hakkas benediktiini munk Sturmius 744. aastal ehitama Fuldas kloostrit. Sturmiuse surma järel (779) jagati Saksimaa misjonipiirkondadeks ja allutati Frangi piiskopile.

Sakside nimetus tänapäeval

Eesti ja soome keeles kasutatakse saksidest tuletatud nime terve riigi (Saksamaa/Saksa) ja nende asukate (sakslased/saksalaiset) tähistamiseks. Keldi keeltes kasutatakse inglise rahvuse tähistamiseks sõna, mis tuleneb samuti saksidest – neist kasutatuim on Sassenach.

Vaata ka

• Vana-Saksimaa
• Saksimaa ajalugu
• Bremeni piiskopkond, mis 848. aastal liideti Hamburgi peapiiskopkonda; Ansgar (pühak)
• hõimuhertsogkond