Sakla (Hiiumaa)
| Sakla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
2,3 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
30 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
7349[3] |
| Koordinaadid | 58° 57′ N, 22° 50′ E |
  | |
 | |
Sakla on küla Hiiumaa valla idaosas Kärdla ja Suuremõisa vahel. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Naaberkülad on põhjas Lõpe, läänes Ala, lõunas Loja, idas Partsi ja kirdes Palade.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Kohanime on esmamainitud Rootsi riigi maaraamatus 1564 kui Sakalä ja 1576 kui Sackala. [4] Paul Ariste ja Lauri Kettunen on kohanime lähtekohaks pidanud sõna sakk ('korjanduskott'), sakuraha ('trahv'). Kettunen on pakkunud ka isikunime Sakko. Leo Tiik on arvanud kohanime pärinevat kas Sakala maakonnast või Saaremaa Saklast.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Sakla lõunaosa läbib Ala kraav.
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 32 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[5]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 25 | 1959 |
| 15 | 1970 |
| 43 | 2000 |
| 32 | 2011 |
| 35 | 2020 |
| 30 | 2021 |
Talud[muuda | muuda lähteteksti]
Sakla ajaloolised talud 1939 [6]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Aadu | Singi |
| 2 | Aru-Leemeti | Pail |
| 3 | Joosepi | Lõppe |
| 4 | Kuusiku | Mast |
| 5 | Nigula | Pähel |
| 6 | Otto | Tüür |
| 7 | Torutoa | Liit, Sülluste |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Küla on ajalooliselt kuulunud Hiiu-Suuremõisa mõisa alla ja 1564 elas seal talunik Anders i Sakalä, 1576 aga Sackala Matz. Küla ajaloolised asumid kulgevad mööda mäeseljandikku Loja–Vilivalla tee ääres. Mõned talukohad on pärit veel Rootsi ajast. 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis oli külas 8 talu, mille peremehed olid Kristna Matzi Niggolas, Kristna Matzi Peter, Suitzo Jack, Otti Mick, Marti Siemo, Otti Matz, Prooso Jüri ja Knuti Tönnis. 1835 oli külas 11 talu, elanikud said perenimeks nimed Ala, Armas, Aru (Arro), Kaivapalu (Kaiwapõllu), Kõrkas, Laid, Lõvi (Löwwy), Mast, Märjamaa, Pannal, Pähhel, Ristmägi (Ristmäggi), Sild, Singi, Spriit (Sprit), Süsi, Taba, Tareste (Tarreste), Tänava (Tännawa), Uba (Ubba) ja Umbaaed (Umbaaid). [7]
Sakla kuulus 1977–1997 Palade koosseisu. 1978 alustati arhitekt Kulli projekti järgi Kullipesa elamurajooni arendamist.
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Küla piirneb kirdes Heltermaa–Kärdla–Luidja maanteega, põhjast läbivad Palade–Tubala tee ja Ala tee. Küla idaosa läbib Sakla–Loja–Vilivalla tee, lääneosa aga Loja tee.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Külas asub Palade kalmistu ja mälestustahvel ajakirjanik Juhan Koklale. Lee talukohal paikneb ohvrikivi. Nigula talu rehielamut on kasutatud seltsitegevuseks, talus säilinud ka veskikoht. Lembitu talukoha rajas aednik Lembit Kuulmata.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 16.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Sakla" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
- ↑ Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198 1835
