Ruugerüdi
|
See artikkel räägib liigist, perekonna kohta vaata artiklit Ruugerüdi (perekond) |
| Ruugerüdi | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
ruugerüdi Tryngites (vaidlustatud) Cabanis (1857) |
| Liik |
Ruugerüdi |
| Binaarne nimetus | |
|
Tryngites subruficollis Vieillot (1819) | |
Ruugerüdi ehk ruugerisla (Tryngites subruficollis) on linnuliik. Ta on ruugerüdi perekonna (Tryngites) ainus liik.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Ruugerüdi on 18–20 cm pikk, soorüdist veidi suurem lühikese noka ja kollaste jalgadega kahlaja, kes välimuselt sarnaneb tutkaga. Ruugerüdi ülapool on kõigis sulestikes mustriline pruun ja alapool põhiliselt heleruuge.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Ruugerüdi pesitsusaegne levila hõlmab tundrapiirkonna põhiliselt Kanada Loodealadel. Väljaspool pesitsusperioodi on ta laialt ringihulkuv lind, keda kohatakse preeriates, golfiväljakutel, lennuväljadel ning muudel murustel lagealadel ja rannikul. Ruugerüdi rändab väga pikki vahemaid. Ta pesitseb Põhja-Ameerika tundraaladel ja talvitub peamiselt Lõuna-Ameerikas, eriti Argentinas. Ta rändab põhiliselt läbi Põhja-Ameerika keskosa. Eksikülalisena satub ta regulaarselt Lääne-Euroopasse. Näiteks Iirimaal ja Suurbritannias on ruugerüdi Põhja-Ameerika kahlajatest üks tavalisemaid juhukülalisi, keda kohatakse seal peamiselt sügiseti.
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Ruugerüdi teeb pesa maapinnale, muneb neli muna.
Toitub putukatest ja teistest selgrootutest.
Leiud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on ruugerüdi kohatud ühel korral: linnuvõistluse Estonian Open käigus vaadeldi 19. augustil 2006 üht isendit Lääne-Virumaal Natturi küla juures mererannas.