Rudolf Höß
Rudolf Franz Ferdinand Höß (25. november 1900 Baden-Baden – 16. aprill 1947 Oświęcim) oli Saksamaa sõjaväelane. Ta juhtis Auschwitzi koonduslaagrit 4. maist 1940 kuni novembrini 1943.
1941. aasta juunis kutsuti Höß oma hilisema tunnistuse kohaselt Berliini kohtuma SS-Reichsführeri Heinrich Himmleriga "isiklikke käske saama". Himmler teatas Hößile, et Hitler on andnud käsu Euroopa juutide füüsiliseks hävitamiseks. Himmler oli valinud Auschwitzi sellepärast, et see oli hõlpsalt raudteed mööda juurdepääsetav ja piisavalt suur, et võimaldada hävituskoht ümbruskonnast isoleerida. Nimelt oli kogu Auschwitzi kompleks 81 km² suurune, kohalikud elanikud olid sealt minema aetud. Himmler teatas Hößile, et edaspidi hakkab ta käske saama Adolf Eichmannilt. Himmler nimetas projekti ülisalajaseks, mis tähendas, et sellest ei tohi kellelegi rääkida. Höß teatas, et pidas saladust, välja arvatud see, et ta 1942. aasta lõpus rääkis sellest oma naisele.[1]
Pärast Treblinka koonduslaagri külastamist ja seal inimeste hävitamise meetodite õppimist katsetas ja täiustas Höß massihukkamiste meetodeid, mis tegid Auschwitzist kõige tõhusama lõpliku lahenduse vahendi ja holokausti kõige võimsama sümboli. Hößi jutu järgi saabus laagri normaalse töö käigus nelja kuni kuue nädala pikkuste perioodide jooksul iga päev kaks-kolm rongi, igaühes umbes 2000 vangi. Vangid laaditi Auschwitz-Birkenau laagris maha ja töökõlblikud saadeti barakkidesse, ülejäänud kohe gaasikambritesse. Kõigepealt ehitati "sügavale metsa sisse" mõned väikesed gaasipunkrid, et vältida avastamist. Hiljem ehitati 4 suurt gaasikambrit ja krematoorium, et tappa järjest tõhusamalt, sest vange saabus järjest rohkem. Seetõttu said hukkamised ümbruskonnale üldiselt teatavaks, ilma et neist oleks kellelegi räägitud.[2]
Höß ehitas gaasikambrid 10 korda suuremad kui Treblinkas, nii et neis sai korraga tappa mitte 200, vaid 2000 inimest. Ta rääkis hiljem:
„Veel üks täiustus, mille me tegime, seisnes selles, et Treblinkas teadsid ohvrid peaaegu alati, et neid hakatakse hukkama. Auschwitzis õnnestus meil ohvreid petta, panna nad arvama, et nad läbivad täide hävitamise protseduuri. Muidugi, sageli taipasid nad meie tõelisi kavatsusi ning mõnikord oli meil selle tõttu mässe ja probleeme. Väga sageli peitsid naised oma lapsi riiete alla, kuid muidugi, kui me nad üles leidsime, saatsime lapsed sisse hukkamisele.“
– [2]
Höß tunnistas, et Himmler isiklikult külastas 1942. aastal Auschwitzi ja "jälgis üksikasjalikult ühte töötlemist algusest lõpuni". Eichmann külastas Hößi sõnul laagrit ja jälgis selle toimimist sageli. [1]
Nürnbergi tribunalil oli Rudolf Höß tunnistaja Ernst Kaltenbrunneri, Oswald Pohli ja saksa ettevõtte IG Farben vastu.
1946 anti Höß Poolale välja. Ta hukati Poola kohtu 2. aprilli 1947 otsusega poomise teel.
Karjäär SS-is[muuda | muuda lähteteksti]
- SS-Anwärter: 20. september 1933
- SS-Mann: 1. aprill 1934
- SS-Sturmmann: 20. aprill 1934
- SS-Unterscharführer: 28. november 1934
- SS-Scharführer: 1. aprill 1935
- SS-Oberscharführer: 1. juuli 1935
- SS-Hauptscharführer: 1. märts 1936
- SS-Untersturmführer: 13. september 1936
- SS-Obersturmführer: 11. september 1938
- SS-Hauptsturmführer: 9. november 1938
- SS-Sturmbannführer: 30. jaanuar 1941
- SS-Obersturmbannführer: 18. juuli 1942
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Hößi tunnistus Nürnbergi protsessil". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2006. Vaadatud 11. oktoobril 2009.
- ↑ 2,0 2,1 "Hößi tunnistus Nürnbergi protsessil". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2010. Vaadatud 11. oktoobril 2009.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ian Baxter, "Komandant: Rudolf Höss, Auschwitzi rajaja". Inglise keelest tõlkinud Tiina Vilberg. Kirjastus Scriptum, Tallinn 2009, 210 lk