Rostovi vürstiriik

Allikas: Vikipeedia

Rostovi vürstiriik
Ростовское княжество


12071474
Pealinn Rostov
Religioon õigeusu kirik
Peamised keeled vanavene

Rostovi vürstiriik (vene keeles Ростовское княжество) oli osastisvürstiriik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 12071474, Kirde-Venemaal.

Rostovi vürstiriik eraldati 1207. aastal valitsemiseks Vladimiri suurvürst (1176–1212) Vsevolod Suurpesa pojale Konstantin Vsevolodovitšile (1186–1219).

Rostovi vürstiriigi aladel asusid järgmised linnad-asulad: Jaroslavl, Mologa, Uglitš, Rostov, Beloozero, Uglitš.

Kiievi-Vene alad (1054-1132)

11. sajandist 13. sajandi alguseni kuulus Rostov Rostovi-Vladimiri-Suzdali vürstkonda, aastast 1207 oli Rostovi vürstiriigi pealinn. Rostovi linna ümbritsevad alad olid algselt osa Rostovi-Suzdali vürst (1151–1157) Juri Dolgoruki aladest. Juri Dolgoruki viis pealinna Suzdali, millest ka vürstkonna kaksiknimi. Kiievi suurvürsti (1149–1151 ja 1155–1157) Juri Dolgoruki poeg Andrei Bogoljubski (c. 1111–1174) lasi end valida bojaaride ja kaupmeeste kogu poolt Rostovi-Suzdali vürstkonnas Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks (1168–1174). Andrei Bogoljubski säilitas suurvürsti tiitli, aga ta ei olnud Kiievis peaaegu kunagi kohal ning keskendas "kogu Suzdali valitseja" võimu oma Vladimiri-Suzdali vürstkonnale, eelkõige oma uuele pealinnale Vladimirile, mille ta laskis esinduslikult välja ehitada.

Rostovi vürstiriigi ja, Konstantin Vsevolodovitši poolt jagatud alad 13. sajandil
Vene alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240

Saades 1216. aastal Vladimiri suurvürstiks Konstantin I-na, jagas Konstantin Vsevolodovitš Rostovi vürstiriigi alad oma poegade vahel ning nende ajal jagunes vürstiriik veelgi: Uglitši, Jaroslavli ja pärast 1238. aastat ka Beloozero vürstiriigiks.

14. sajandil keskel langesid alad Moskva suurvürstiriigi laienemisprotsessis Moskva suurvürsti valdusse.

Rostovi vürstid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]