Roomlaste kuningas
|
See artikkel räägib Saksa-Rooma riigi valitseja nimetusest, Vana-Rooma kuningate kohta vaata artiklit Rooma kuningas. |
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
See tiitel viitas isikule, kelle vürstid olid Saksa kuningaks valinud, kuid kes ei olnud veel ametlikult Saksa-Rooma keisriks kroonitud.
Nimetus tekkis vastusena mõistele 'sakslaste kuningas' (rex teutonicum), mida kasutasid paavstid, viidates sellele, et tegu on kaugelt põhjast pärit võõramaalasega, kel pole tegelikult õigust valitseda varem Rooma impeeriumile kuulunud alasid, veel vähem kanda keisrikrooni.
Roomlaste kuninga nimetus püsis kuni 16. sajandini, mil keisrid nõustusid end tihedamalt tärkava saksa rahvuslusega siduma. Kohati kasutati seda arhailist nimetust ka hiljem. Napoleoni poega ja pärijat (tulevast Napoleon II) nimetati Rooma kuningaks (Roi de Rome).