Risoom
|
See artikkel räägib botaanika mõistest; Deleuze'i ja Guattari mõiste kohta vaata artiklit Risoom (filosoofia) |
Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. Varuained kogunevad risoomi varreosasse. Taim levib risoomil asuvatest pungadest arenevate harude kaudu ja paljuneb pungadest arenevate maapealsete võsude ehk rametidega. Pungad võivad paikneda risoomil nii kogu ulatuses kui ka vaid sõlmekohtades.
Risoomi kui varre muudendit eristab juurest see, et risoomil esinevad taandarenenud soomusekujulised lehed ja tipus on pung, juure tipus on juurekübar. Küll võivad risoomil tekkida lisajuured. Lisajuured võivad kinnituda risoomile kogu risoomi ulatuses (aediiris) või sõlmekohtades (orashein).
Risoom on:
- sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud lähtuvad nii tipu- kui ka külgpungadest)
- monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb tipupungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest).
Tavaliselt risoom vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib üksik risoom elada väga kaua, näiteks paljudel rohttaimedel kümneid või koguni sadu aastaid.
Ühest seemnest kasvanud risoom moodustab klooni ehk geneti. Elusa risoomiosa kaudu ühenduses olevate võsude kogum on kännis.