Riia kreis

Allikas: Vikipeedia
Riia kreis

saksa keel Kreis Riga
läti keel Rīgas apriņķis
vene keel Рижский уезд

Pindala: 6457 km² (1935)
Elanikke: 396 101 (1935)
Rahvastikutihedus: 61,3 in/km²
Kreisilinn: Riia
Kreisi asend Liivimaa kubermangus

Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Läänemereprovintside Liivimaa kindralkubermangus (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (aastast 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Riia kreis piirnes kirdes Volmari kreisi, idas Võnnu kreisi, kagus Kuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi, kagus Bauska kreisi, loodes Dobele kreisi ja idas Tukumsi kreisiga.

Territoorium, Riia kubermangus[muuda | muuda lähteteksti]

Riia kreis 1783. aasta kaardil

Kreisi kuulusid:[1][2]

Territoorium Riia asehaldurkonnas[muuda | muuda lähteteksti]

Kuramaa hertsogiriigi hertsog Peter von Biron loovutas kaubanduslepingu alusel 1783. aastal maa-alad Daugava jõe läänekaldal Sloka järveni (Bolderāja, Dole, Olaine, Katlakalns) Venemaa keisririigile.

Territoorium Liivimaa kubermangus[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa kubermangu Riia kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Riia kreis Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1850–1890)

Kreisilinn oli Riia.

Kreisi kuulusid[7] linnad: kubermangulinn Riia (saksa keeles Riga), Daugavgrīva (Dünamünde) Sloka (Schlock), 2 sillakohtu piirkonda ja 25 kihelkonda:

Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Riia kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Volmari liideti nüüd taas Riiaga Riia-Volmari kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Riia ja Volmari eraldati omaette maakondadeks.

Riia-Volmari kaksikkreisi sillakohturingkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Riia-Volmari kreisi kihelkonnad olid jaotatud kuueks sillakohtupiirkonnaks:[10]

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja St. Peterskapelle (Pēterupe)
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Volmari kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Limbaži, Liepupe, Salatsi, Aloja, Mazsalaca kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Rūjiena kihelkond.

Riia kreis 1888−1920[muuda | muuda lähteteksti]

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Riia ja Volmari said omaette maakondadeks.

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 26:[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 363–373.
  2. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 41–140.
  3. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 41.
  4. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 42–51.
  5. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 52–140.
  6. Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784
  7. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 204–218.
  8. von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 37.
  9. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 218–237.
  10. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk 37–38.
  11. Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]