Riia kreis

Riia kreis
saksa keel Kreis Riga
läti keel Rīgas apriņķis
vene keel Рижский уезд
Pindala: 6457 km² (1935)
Elanikke: 396 101 (1935)
Rahvastikutihedus: 61,3 in/km²
Kreisilinn: Riia
Kreisi asend Liivimaa kubermangus

Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Läänemereprovintside Liivimaa kindralkubermangus (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (aastast 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Riia kreis piirnes kirdes Volmari kreisi, idas Võnnu kreisi, kagus Kuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi, kagus Bauska kreisi, loodes Dobele kreisi ja idas Tukumsi kreisiga.

Territoorium, Riia kubermangus

Riia kreis 1783. aasta kaardil

Kreisi kuulusid:

• Riia linn,
• Riia lossi eeslinn
• Riia linnasaras,
• kroonukihelkonnad:
  • Akmeņsala kihelkond (saksa keeles Steinholm Kirchspiel),
  • Daugavgrīva kihelkond (Dünamünde Kirchspiel),
  • Ādaži kihelkond ([Neuermühlen Kirchspiel),
  • Dole kihelkond (Dahlens Kirchspiel),
  • Salaspilsi kihelkond (Kirchholm Kirchspiel),
  • Ikšķile kihelkond (Uexkülls Kirchspiel),
  • Ropaži kihelkond (Rodenpois Kirchspiel),
  • Lielvārde kihelkond (Lennewaden Kirchspiel),
  • Suntaži kihelkond (Sunzels Kirchspiel),
  • Mālpilsi kihelkond (Lemburg Kirchspiel),
  • Allaži kihelkond (Allasch Kirchspiel),
  • Sigulda kihelkond (Segenwold Kirchspiel),
  • Krimulda kihelkond (Cremon Kirchspiel),
  • Turaida kihelkond (Loddiger und Treyden Kirchspiel),
  • Liepupe kihelkond (Kirchespiel Pernigel),
  • Matīši kihelkond (Kirchespiel St. Matthäi, St Matthiä),
  • Straupe kihelkond (Kirchespiel Roop),
  • Umurga kihelkond (Kirchespiel Ubbenorm),
  • Limbaži kihelkond (Kirchespiel Lemsal),
  • Salatsi kihelkond (Kirchespiel Salis),
  • Aloja kihelkond (Kirchespiel Allendorf),
  • Dikļi kihelkond (Kirchespiel Dikkeln),
  • Rubene kihelkond (Kirchespiel Pappendorf ),
  • Valmiera kihelkond (Kirchespiel Wolmar),
  • Burtnieki ehk Astijärve kihelkond ( Kirchespiel Burtneck),
  • Ēvele kihelkond (Wolfahrt, Wolfart),
  • Skulte kihelkond (Matthäi Kirchespiel),
  • Mazsalaca kihelkond, (Kirchespiel Salisburg),
  • Rūjiena kihelkond (Kirchespiel Rujen),
  • Härgmäe kihelkond (Kirchespiel Ermes, Ermis),
  • Luke kihelkond (Kirchespiel Luhde).

Territoorium Riia asehaldurkonnas

• Akmeņsala kihelkond (saksa keeles Steinholms Kirchspiel),
• Daugavgrīva kihelkond (Dünamünde Kirchspiel),
• Ādaži kihelkond ([Neuermühlens Kirchspiel),
• Dole kihelkond (Dahlens Kirchspiel),
• Salaspilsi kihelkond (Kirchholms Kirchspiel),
• Ikšķile kihelkond (Uexkülls Kirchspiel),
• Ropaži kihelkond (Rodenpois Kirchspiel),
• Lielvārde kihelkond (Lennewarden Kirchspiel),
• Suntaži kihelkond (Sunsells Kirchspiel),
• Mālpilsi kihelkond (Lemburg Kirchspiel),
• Allaži kihelkond (Allasch Kirchspiel),
• Sigulda kihelkond (Segenwolds Kirchspiel),
• Krimulda kihelkond (Cremons Kirchspiel),
• Turaida kihelkond (Treydens Kirchspiel),
• Skulte kihelkond (Matthäi Kirchspiel)
• Jumprava kihelkond (Jungfernhof Kirchspiel),
• Aizkraukle kihelkond (Ascheraden Kirchspiel),
• Koknese kihelkond (Kokenhusen Kirchspiel),
• Madliena kihelkond (Sitzegalls Kirchspiel),
• Jaunpilsi kihelkond (Jürgensburg Kirchspiel),
• Nītaure kihelkond (Nietaus Kirchspiel)
• Sloka kihelkond (Schlocksches Kirchspiel)

Kuramaa hertsogiriigi hertsog Peter von Biron loovutas kaubanduslepingu alusel 1783. aastal maa-alad Daugava jõe läänekaldal Sloka järveni (Bolderāja, Dole, Olaine, Katlakalns) Venemaa keisririigile.

Territoorium Liivimaa kubermangus

Liivimaa kubermangu Riia kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Riia kreis Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1850–1890)

Kreisilinn oli Riia.

Kreisi kuulusid linnad: kubermangulinn Riia (saksa keeles Riga), Daugavgrīva (Dünamünde) Sloka (Schlock), 2 sillakohtu piirkonda ja 25 kihelkonda:

• Kubermangulinn Riia,
  • Riia tsitadelli ümbrus ja eeslinnad,
  • Riia linnasaras ehk Riia patrimoniaalpiirkond (saksa keeles Rigisches Stadt Patrimonialgebiet, läti Rīgas patrimoniālais apgabals)
  • Biķernieku kihelkond (Kirchspiel Bickern)
  • Katlakalna kihelkond (Kirchspiel Kattelkaln)
  • Piņķi kihelkond (Kirchspiel Pinkenhof)
  • Sala kihelkond (Kirchspiel Holmhof)
• Daugavgrīva kindlus (Die Festung Dünamünde).
• Sloka kaubaalev (Die Markflekken Schlok, läti keeles Sloka).
• Maakihelkonnad
  • Ādaži kihelkond (Neuermühlen) (Kirchspiel Neuermühlen-Zarnikau),
  • Aizkraukle kihelkond (Kirchspiel Ascheraden),
  • Akmeņsala kihelkond (Kirchspiel Steinholm, Steenholm),
  • Allaži kihelkond (Kirchspiel Allasch),
  • Daugavgrīva kihelkond (Kirchspiel Dünamünde),
  • Dole kihelkond (Kirchspiel Dahlen),
  • Ikšķile kihelkond (Kirchspiel Uexküll),
  • Jaunpilsi kihelkond (Kirchspiel Jürgensburg),
  • Jumprava kihelkond (Kirchspiel Jungfernhof),
  • Koknese kihelkond (Kirchspiel Kokenhusen),
  • Krimulda kihelkond (Kirchspiel Kremon),
  • Lielvārde kihelkond (Kirchspiel Lennewarden),
  • Madliena kihelkond (Kirchspiel Sissegal),
  • Mālpilsi kihelkond (Kirchspiel Lemburg),
  • Nītaure kihelkond (Kirchspiel Nitau),
  • Ropaži kihelkond (Kirchspiel Rodenpois),
  • Salaspilsi kihelkond (Kirchspiel Kirchholm),
  • Sigulda kihelkond (Kirchspiel Segewold)
  • Skulte kihelkond (Kirchspiel Matthäi),
  • Sloka kihelkond (Kirchspiel Schlok),
  • Suntaži kihelkond (Kirchspiel Sunzel),
  • Turaida-Lēdurga kihelkond (Kirchspiel Treiden-Loddiger).

Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Riia kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Volmari liideti nüüd taas Riiaga Riia-Volmari kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Riia ja Volmari eraldati omaette maakondadeks.

Riia-Volmari kaksikkreisi sillakohturingkonnad

Riia-Volmari kreisi kihelkonnad olid jaotatud kuueks sillakohtupiirkonnaks:

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja St. Peterskapelle (Pēterupe)
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Volmari kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Limbaži, Liepupe, Salatsi, Aloja, Mazsalaca kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Rūjiena kihelkond.

Riia kreis 1888−1920

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Riia ja Volmari said omaette maakondadeks.

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 26:

• Ādaži kihelkond (Kirchspiel Neuermühlen)
• Aizkraukle kihelkond (Kirchspiel Ascheraden)
• Allaži kihelkond (Kirchspiel Allasch)
• Biķernieki kihelkond (Kirchspiel Bickern)
• Carnikava kihelkond (Kirchspiel Zarnikau)
• Dole kihelkond (Kirchspiel Dahlen)
• Dünamünde ehk Daugavgrīva kihelkond (Kirchspiel Dünamünde)
• Ikšķile kihelkond (Kirchspiel Uexküll)
• Jaunpilsi kihelkond (Kirchspiel Jürgensburg)
• Katlakalnsi kihelkond (Kirchspiel Katlekaln)
• Koknese kihelkond (Kirchspiel Kokenhusen)
• Krimulda kihelkond (Kirchspiel Kremon)
• Lēdurga-Turaida kihelkond (Kirchspiel Loddiger-Treyden)
• Lieljumprava kihelkond (Kirchspiel Groß-Jungfernhof)
• Lielvārde kihelkond (Kirchspiel Lennewarden)
• Madliena kihelkond (Kirchspiel Sissegal)
• Mālpilsi kihelkond (Kirchspiel Lemburg)
• Nītaure kihelkond (Kirchspiel Nitau)
• Pēterupe kihelkond (Kirchspiel Peterskapelle)
• Piņķi kihelkond (Kirchspiel Pinkenhof)
• Ropaži kihelkond (Kirchspiel Rodenpois)
• Salasmuiža kihelkond (Kirchspiel Holmhof)
• Sigulda kihelkond (Kirchspiel Segewold)
• Skulte kihelkond (Kirchspiel Adiamünde)
• Sloka kihelkond (Kirchspiel Schlock)
• Suntaži kihelkond (Kirchspiel Sunzel)

Välislingid

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 363–373.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 41–140.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk 204-.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk 28–29.