Reigi kihelkond
.JPG)
Reigi kihelkond (lühend Rei; saksa keeles Kirchspiel Roicks) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Reigi kihelkond moodustati 1627. aastal, kui see eraldati Käina kihelkonnast. Praegune kirikuhoone rajati aastatel 1799–1802.
Reigi kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos kõrvalmõisaga, üks poolmõis ja üks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks sellele oli seal ka kaks karjamõisat.
- Reigi kirikumõis (Pastorat Roicks)
- Kõpu mõis (Reigi) (Köppo), Kõrgessaare karjamõis, endine rüütlimõis
- Kõrgessaare (Hohenholm) rüütlimõis
- Lauka (Lauk), Kõrgessaare kõrvalmõis
- Viskoosa (Hohenholm-Viscosa) Kunstsiidivabriku kompleks poolmõisa staatuses[1]
Reigi kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kõrgesaare vald (Hohenholm) (1866–1950)[2]
Reigi kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalana kalmistu
- Kõpu luteri kalmistu
- Kõpu II maailmasõja matmispaik
- Kõpu õigeusu kalmistu
- Malvaste kalmistu
- Puski kalmistu
- Reigi kirikuaed
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.
- ↑ Reigi kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 578–580.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 116–117.