Ravenna

Ravenna
	[ rav'enna ]
itaalia	Ravenna
Pindala	652,9 km²
Elanikke	155 751 (1.01.2023)
Koordinaadid	44° 25′ N, 12° 12′ E

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus. Minevikus oli ta sadamalinn; tänapäeval on ta Aadria merega ühendatud Corsini kanali kaudu.

Ravenna on tuntud 5.–7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ravenna kohal asus algul etruskide, siis umbrialaste asula. Esialgu oli see rajatud soise ranniku kuivematele kohtadele, umbes nagu Veneetsia tuhatkond aastat hiljem. Alates 2. sajandist eKr oli seal Rooma koloonia ja tähtis sõjasadam. Traianus laskis Ravennasse ehitada 70 km pikkuse akvedukti. Honorius tõi aastal 402 Ravennasse Lääne-Rooma keisririigi pealinna, sest linn oli ümbritsetud soode ja rabadega ning oli seetõttu lihtsamini kaitstav. Ravenna sai ühenduslüliks Rooma ja Bütsantsi kultuuri vahel.

Pärast impeeriumi lagunemist oli Ravenna idagootide pealinn ning 553–751 Bütsantsi võimu keskus Itaalias (Ravenna eksarhaadi keskus). Keskajal suhted idaga katkesid ja linnal oli langusperiood. Sel ajal ummistus ka sadam.

Ravenna hakkas taas arenema 15. sajandil Veneetsia võimu alla mineku tõttu. 16. sajandil liideti Ravenna kolmeks sajandiks Kirikuriigiga.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Ravenna keskväljak on Piazza del Popolo, mis kavandati 15. sajandil veneetslaste poolt.

Ravenna toomkirik (Duomo); ehitatud 5. sajandil varakristlikus stiilis piiskop Orso ajal.
Dante haud: väike varaklassitsistlik ehitis 18. sajandist; alates 1780. aastast puhkab seal Dante põrm.
Arcivescovado muuseum
San Apollinare Nuovo kirik
Theoderichi mausoleum

San Vitale[muuda | muuda lähteteksti]

Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate Rooma ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas.