Ramla senjööria
Ramla senjööria (prantsuse keeles Seigneurie de Ramla) oli ristisõdijate Jeruusalemma ladina kuningriigi läänivaldus. Selle senjöör oli Jaffa ja Ashkeloni krahvi vasall.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese ristisõja ajal oli moslemi elanikkond Ramla hüljanud, kuna sellel puudusid vajalikud kaitserajatised. Pärast linna ilma võitluseta alistumist 1099. aastal anti see vaimulik Roueni Robert’i võimu alla, kes peagi pühitseti Lydda ja Ramla ladina piiskopiks. Seega oli Ramla alguses vaimulik senjööria. Selline korraldus ei jäänud aga kauaks püsima ja Ramlast sai ilmalik valdus. Alates a-st 1106 oli see kastellaan Ramla Baudouini (surn. 1138) käes. Aastal 1126 sai senjööriast Jaffa krahvkonna osa. Pärast viimase krahvi Hugues II mässu 1134. aastal tehti Ramlast omaette valdus ja Baudouinist sai selle senjöör. Tema valdused päris poeg Rénier. Viimase õde Helvis naitus Ibelini Barisaniga, kellele kuulus Ramla lähedal Ibelini kindlus, ja abielu kaudu siirdus senjööria võimsa Ibelini suguvõsa kätte. Nad valitsesid Ramlat kuni 1187. aastani, mil see langes koos teiste ristisõdijate aladega Egiptuse sultani Salah ad-Dini kätte. Aijubiidide käes oli Ramla kuni aastani 1229, mil sellest sai uuesti Jeruusalemma kuningriigi valdus. 1244. aastal said Ibelinid senjööria tagasi, kuid 1260. aastal vallutasid selle Egiptuse mamelukid ja see läks lõplikult moslemite kätte.
Ramla senjöörid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1099–1106 Roueni Robert, Lydda ja Ramla piiskop
- 1106–1134 Ramla Baudouin (surn. 1138) (kastellaan)
- 1134–1138 Ramla Baudouin (surn. 1138)
- 1138–1147 Ramla Rénier (surn. pärast 1148)
- 1148–1151 Ibelini Barisan (Balian) (surn. 1151)
- 1151–1170 Ibelini Hugues (surn. 1170)
- 1170–1186 Ibelini Baudouin (surn. 1187)
- 1186–1187 Ibelini Thomas (surn. 1188)
- 1187–1229 Egiptuse Aijubiidide valdus
- 1229–1244 Jeruusalemma kuningriigi valdus
- 1244–1260 Ibelini Jean (surn. 1266)
- 1260 Egiptuse mamelukkide valdus