Pühakiri

Allikas: Vikipeedia

Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul. Laiemas mõttes võib see tähendada ka muutumatult edasi antavat suulist pärimust.

Kristlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest. Selle keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Piibel[muuda | muuda lähteteksti]

Piibel (ka Pühakiri või Jumala Sõna) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Vana Testament[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Vanas Testamendis on 39 raamatut, millele lisandub veel 19 deuterokanoonilist raamatut ehk apokriivat.

Uus Testament[muuda | muuda lähteteksti]

Uus Testament koosneb 27 raamatust. Neli esimest on evangeeliumid, mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad Apostlite teod, mis kirjeldavad koguduste moodustamist pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, valik eri autorite kirju kogudustele ning apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat.

Judaism[muuda | muuda lähteteksti]

Judaism, ka juudi usk või juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos, on peamiselt juudi rahva usund, üks aabrahamlikest religioonidest.

Tanah[muuda | muuda lähteteksti]

Tanah (heebrea keeles תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri, mille sisu vastab kristliku piibli Vanale Testamendile.

Toora[muuda | muuda lähteteksti]

Toora (heebrea תורה; Pentateuh ehk Viisraamat) vastab kristliku piibli viiele Moosese raamatule.

Nevi'im[muuda | muuda lähteteksti]

Nevi'im (heebrea נביאים; Prohvetid), vastab kristliku piibli prohvetite raamatutele.

Ketuvim[muuda | muuda lähteteksti]

Ketuvim (heebrea כתובים; Kirjad), vastab kristliku piibli ülejäänud raamatutele: Psalmid ehk Laulud, Iiob, Õpetussõnad, Rutt, Ülemlaul, Koguja, Nutulaulud, Ester, Taaniel, Esra, Nehemja ja Ajaraamat.

Talmud[muuda | muuda lähteteksti]

Talmud (heebrea keeles תלמוד‎ 'õpetus', 'õppimine') on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr, mis koosneb 63 osast ja 517 peatükist ning sisaldab tuhandete rabide õpetusi, arvamusi ja arutelusid paljudel usulistel teemadel.

Islam[muuda | muuda lähteteksti]

Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest.

Koraan[muuda | muuda lähteteksti]

Koraan (araabia keeles أَلْقُرآن (al-qur'ān)) on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.

Budism[muuda | muuda lähteteksti]

Budism (ka Buddha õpetus või Buddha dharma) on 6.5. sajandil eKr elanud Siddhattha Gotama (sanskriti keeles Siddhārtha Gautama) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur, üks maailmareligioonidest.

Tipitaka[muuda | muuda lähteteksti]

Tipiṭaka või Tripitaka (paali keeles tipiṭaka, ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka) ehk Paali kaanon on budismi pühakirjakogu, mida theravaada koolkonnas peetakse Buddha õpetuste kõige autentsemaks ja täielikumaks kogumikuks.

Vinaya Piṭaka[muuda | muuda lähteteksti]

Vinaya Pitaka, ka Vinajakorv, lühendatult Vin, sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised. Ta koosneb 3 suuremast jaotusest ja 5 alajaotusest.

Sutta Piṭaka[muuda | muuda lähteteksti]

Sutta Piṭaka sisaldab Buddha põhilisi jutlusi ehk suttaid (sanskriti keeles 'suutra'). Ta koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikayast.

Dīgha-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Dīgha-nikāya, ka Pikkade tekstide kogumik, lühendatult DN, sisaldab 34 pikka vestlust ehk suttat. Nende hulka kuuluv Mahā-satipaṭṭhāna-sutta (DN 22) on tõlgitud ka eesti keelde.

Majjhima-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Majjhima-nikāya, ka Keskmise pikkusega tekstide kogumik, lühendatult MN, sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.

Saṃyutta-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Saṃyutta-nikāya, ka Rühmade kogumik, lühendatult SN, mille suttade koguarv võib olla erinev. Pali Text Society väljaandes on neid 2889. Jaguneb viieks rühmaks.

Aṅguttara-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Aṅguttara-nikāya, ka Jaotuste kogumik, lühendatult AN, sisaldab 9557 suttat jaotatuna 11 alaossa.

Khuddaka-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Khuddaka-nikāya, ka Lühikeste tekstide kogumik, lühendatult KN, koosneb 15 osast. Kõige tuntum neist on Dhammapada.

Abhidhamma Pitaka[muuda | muuda lähteteksti]

Abhidhammapiṭaka, ka Abhidhammakorv, lühendatult Abhi, koosneb 7 osast. See on Buddha filosoofilis-psühholoogiliste õpetuste süstematiseeritud kogumik.

Mahajaana suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk') on üks budismi kolmest suunast theravaada ja vadžrajaana kõrval. Lisaks tipiṭakale kuuluvad mahajaana kaanonisse ka mahajaana suutrad, mille arv ja koosseis varieerub koolkonniti; tänapäeval on säilinud umbes 600 mahajaana suutrat.

Ületava mõistmise suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

Ületava mõistmise suutrad ehk prajñāpāramitā suutrad moodustavad mahajaana suutrate seas omaette tekstirühma, mis sisaldab umbes 40 teksti.

Õnnemaa suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

Õnnemaa suutrad ehk puhta maa suutrad on eriti olulised jingtu ehk õnnemaa (puhta maa) koolkonnas.

Lootossuutra[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Lootossuutra

Vadžrajaana tantrad[muuda | muuda lähteteksti]

Vadžrajaana, tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana või tantrajaana, on budismi esoteeriline suund theravaada ja mahajaana kõrval, mõnikord on vadžrajaanat loetud ka mahajaana hulka, mille pühad tekstid on tantrad.

Krijatantra[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Krijatantra

Tšarjatantra[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tšarjatantra

Guhyasamāja tantra[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Guhyasamāja tantra

Hinduism[muuda | muuda lähteteksti]

Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund või usundite kogum, üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval.

Šruti[muuda | muuda lähteteksti]

Šruti 'see, mis on kuuldud' on hinduismi pühakirjade kõige vanem ja kõige kõrgemalt austatud osa, mis pikka aega püsis vaid suulises pärimuses.

Veedad[muuda | muuda lähteteksti]

Neli veedat (sanskriti sõnast veda 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad. Laiemas mõttes kuuluvad veedade kirjanduse hulka ka braahmanad, upanišadid ja aranjakad.

  1. "Rigveeda"
  2. "Jadžurveeda"
  3. "Saamaveeda"
  4. Atharvaveeda

Braahmanad[muuda | muuda lähteteksti]

Braahmanad on veedade selgitused ja preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000–800 eKr.

Upanišadid[muuda | muuda lähteteksti]

Upanišadid ehk vedaanta on aastatest 800–600 eKr pärinevad tekstid, sisuliselt braahmanate kommentaarid – usundifilosoofilised teosed, mida on umbes 200.

Aranjakad[muuda | muuda lähteteksti]

Aranjakad on veedade rituaalide filosoofilised selgitused.

Samhitad[muuda | muuda lähteteksti]

Samhitad on veedadega seonduvad mantrad, hümnid, palved jne.

Smriti[muuda | muuda lähteteksti]

Smriti (tähendusega see, mis on meeles hoitud) esindab kirja pandud pühasid tekste hinduismis.

Eeposed[muuda | muuda lähteteksti]

Itihasa (sanskriti keeles 'ajalugu') ehk kaks eepost.

Ramayana on eepos, mille peategelaseks on legendaarne kuningas Rama.

Mahabharata on eepos, milles kaks suguvõsa omavahel võitlevad. Selle kõige tuntum osa on Bhagavadgītā, milles jumal Krišna jagab õpetusi.

Puraanad[muuda | muuda lähteteksti]

Puraanad on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on veedade kokkuvõtted ja nad selgitavad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt puraanadel.

Tantrad[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tantrad

Suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Suutra

Taoism[muuda | muuda lähteteksti]

Taoism on Hiinast alguse saanud religioosne ja filosoofiline õpetus.

Daozang[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Taoismi varamu

Umbes 1445. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi trükiks ettevalmistamisel kokku Daozang'iks nimetatav kaanon. Kaanon koosnes 1432 teosest (5305 kirjarulli ja 480 kausta). 1607. aastal lisati viimasele väljaandele veel 56 teost. Lõplikuks üldmahuks sai 5486 kirjarulli ja 512 kausta.

Kõige tuntumad tekstid on Daodejing ja Zhuangzi.

Daozang jaguneb kolmeks koopaks. Iga koobas jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi.

Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste.

Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste.

Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste.

Neli lisa[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Taixuan
  2. Taiping
  3. Taiqing
  4. Zhengyi