Põdrala vald
|
See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Põdrala vald (1939). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2014) |
| Põdrala vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 127 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 737 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 5,8 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0613[3] | |
| Keskus: Riidaja | |
 |
Põdrala vald oli vald Valga maakonnas.
21. oktoobril 2017 moodustati Helme valla, Tõrva linna, Põdrala valla, Hummuli valla ja Puka valla Soontaga küla ühinemisel uus omavalitsus Tõrva vald.
Põdrala viimane vallavanem oli Aivar Uibu.[4]
Põdrala valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[5]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Külad[muuda | muuda lähteteksti]
Põdrala vallas oli 14 küla (elanike arv 1.1.2014):
Riidaja (214), Leebiku (109), Pikasilla (92), Reti (61), Lõve (65), Pori (57), Kungi (41), Rulli (40), Voorbahi (35), Uralaane (38), Vanamõisa (31), Liva (19), Kaubi (7), Karu (7).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Riidaja asulat on mainitud Liivimaa vanemas riimkroonikas Paderiale nime all.[viide?]
16. märtsil 1562 tasus Nicolaus Radzivil (e Mikolaj Krizysztof Radziwill) kuningas Sigismund Augusti volitusel Saksa ordusse kuuluvale Heinrich Strykile kahju 35 perega Helme piirkonnast.
"Nicolaus Radzivil, Jumala armust Olina ja Nilvischi vürst, Vilniuse vojevood, Leedu Suurvürstkonna ülemmarssal ja kantsler teeb käesolevaga teatavaks kõigile, et tema kuningliku kõrguse ja tema Hiilguse vürst Gotthard Kettleri, Kuramaa, Semgali ja Liivimaa hertsogi läbirääkimistel on kokku lepitud, et Saksa ordusse kuuluvatele isikutele antakse teatud valdusi, mille eest vastutav isik on kohustatud Tema Majesteedile vankumatut truudust üles näitama. Nii lisatakse Heinrich Stryki senisele valdusele Vendenis Kuningliku võimu poolt veel 35 peret Helme piirkonnast, kusjuures tema endine valdus säilib. Tava järgi peab ta oma piirkonnast andma sõjaväeteenistuslasi ja kõike seda tegema, mis ühele truule ja kuulekale alamale kohuseks on.”
Dokument on pitseeritud ja välja antud Riia lossis 16. märtsil 1562.
20. mail 1593 pärast Johann Stryki surma kinnitas kuningas Sigismund III Varssavis, et Morsel Podrigel läheb tema vennale Gotthard Strykile. See on esimene kord, kui Morsel Podrigeli ehk hilisemat Riidajat on mõisana mainitud. 1762. aastal laskis leskproua Gerdruta von Stryk ehitada härrastemaja, mis on säilinud tänapäevani.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Maastik[muuda | muuda lähteteksti]
Põdrala valla põhjaosa kujutab endast lainjat tasandikku, mida liigestavad üksikud põhja-lõunasuunalised suurvoored ja mõningate väiksemate jõgede ja ojade orud. Selles piirkonnas on valdavalt põllumaad, ulatuslikke metsamassiive ei ole, esineb mõnekümnehektarilisi segametsalappe. Looduslikest oludest tingitult on tegu peamiselt hajaasustusega. Valla idaosa (umbes kolmandik valla territooriumist), mis asub Õhne jõe ja Väikese Emajõe orgude vahel, on looduslikult tunduvalt erinev. Suured alad on kaetud okasmetsaga, esineb väiksemaid soostunud alasid. Asustus on koondunud mõnesse suuremasse külasse.
Veekogud[muuda | muuda lähteteksti]
Veekogude poolest on Põdrala vald suhteliselt vaene. Leidub neli väikejärve, mis on suuremal või vähemal määral soostumisstaadiumis. Riidajast 6 km lõunaedela poole jääb 0,5 ha suurune väljavooluga Mustjärv, 4,0 ha suurune väljavooluga Kurvitse järv asub Riidajast samas suunas 5,5 km kaugusel. Tanijärv on Riidajast 5 km edela pool Riidaja-Tõrva maantee ääres asuv 1,2 ha suurune külmaveeline umbjärv, neljas järv on Lõve paisjärv. Neist Mustjärv ja Kurvitse järv on avalikult kasutatavad järved.
Põdrala vald asub Võrtsjärve valglas, kuhu koguvad vett Väike Emajõgi ja Õhne jõgi. Põdrala valda kuulub ka Võrtsjärve lõunaosa koos Pähksaarega.
Jõgesid on Põdrala vallas viis:
- Väike Emajõgi
- Õhne jõgi, mis saab alguse Veisjärvest ja suubub Võrtsjärve
- Helme jõgi jääb Riidaja külast 5 km loode poole
- Kangru peakraav paikneb Riidaja külast 7 km loode pool
- Jõku jõgi, mis läbib Rulli küla ja suubub Õhne jõkke
Lisaks neile jäävad valla territooriumile ka Koriste oja, Pikasilla oja, Ennuse oja ja Vooru oja.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Asutused[muuda | muuda lähteteksti]
Põdrala valla allasutustena tegutsevad Riidaja Kultuurimaja, Riidaja raamatukogu ja Pikasilla rahvamaja. Riidaja Kultuurimaja ruumides tegutseb Riidaja Avalik Internetipunkt ja Põdrala Avatud Noortekeskus.
Tegutsevad järgmised isetegevus- ja huviringid:
- Memmede rahvatantsurühm Nurmenukk
- Seltsing Riidaja Rändurteater
- Põdrala valla Pensionäride Ühendus
- Riidaja Naisseltsing e käsitööring
- Seltsing Riidaja Spordiselts
- MTÜ Põdrala Külade Ühendus
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 23.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Harju maakonna Rae ja Ida-Viru maakonna Lüganuse valla, Lääne-Viru maakonna Tapa linna, Saare maakonna Orissaare valla, Tartu maakonna Haaslava, Laeva, Nõo, Rannu, Rõngu ja Vara valla ning Kallaste linna, Valga maakonna Helme, Põdrala ja Tõlliste valla, Viljandi maakonna Halliste valla ja Karksi-Nuia alevi ning Võru maakonna Urvaste valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 11.07.1991)