Päärdu

Päärdu
Pindala	15,8 km² (2020)
Elanikke	53 (31.12.2021)
EHAK-i kood	6629
Koordinaadid	58° 46′ N, 24° 25′ E

Päärdu küla asub Tallinna–Pärnu magistraaltee ääres Märjamaa valla lõunaosas. Külast lähtub tugimaantee Velise kaudu Raikkülla ning kohalikud teed Leibresse (nn vana Tallinna–Pärnu maantee) ja Araste kaudu Vanamõisa. Päärdust voolab läbi Velise jõgi. Kuni 1980. aastateni oli Velise jõgi tuntud Päärdu jõena.

Enne 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi kuulus küla Vigala valda.

Päärdu on valdavalt hajaküla. Tihedam hoonestus on vaid mõisasüdame naabruses, kus leidub ka kahekorruselisi kortermaju.

Küla tähtsamad vaatamisväärsused on Päärdu mõisakompleks ja jõe ääres väike siluri lubjakividest koosnev paljand. Külas asub ka Velise mõisa Maydellide kalmistu.

Ajalugu

Päärdu maanteesillast allavoolu jõekaldalt on leitud luuahing, mis lubab oletada, et Päärdu alal võis olla kiviajal inimasustus. Oletatavasti oli tänapäevane Päärdu ala mererannikul.

Küla varasem nimi oli Kose. Tõenäoliselt on Päärdu mõis (Kose mõis, saksapäraselt Kosch) asutatud 15. sajandi teisel poolel. Tänini säilinud häärber valmis 1792. aastal. Päärdu nimi pärineb 18. sajandist ja mugandus selleaegse mõisa omaniku Bernt Tuwe eesnimest.

18. sajandil asutati mõisa poolt Velise jõele vesiveski, mille hoone hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas Märjamaa lahingus.

Päärdu vallakool (Rääski külas) asutati 1846. aastal. 1924. aastal anti Päärdu kooli käsutusse Päärdu mõisahäärber. 1972. liideti kool Kivi-Vigala kaheksaklassilise kooliga.

1905. aasta mässu ajal sai Päärdus Paiba talu (Mihkel Aitsami (1876–1917) kodutalu) koosolekute ja kogunemiste kohaks.

1970. aastate asulate reformimise ajal liideti Päärdu külaks samanimeline asundus, osa Pikk-külast (tänapäevase Päärdu lääneosa) ja Veneküla (Vene; tänapäevase Päärdu põhjaosa).

Vaata ka

• Eesti külade loend