Prõpjat

Prõpjat
	[ prõpjat ]
ukraina	Прип'ять
vene	Припять
	Prõpjat (2005)
	Prõpjati vapp
Pindala	8,0 km²
Elanikke	0 (2019)
Koordinaadid	51° 24′ N, 30° 3′ E

See artikkel on linna kohta, jõe kohta vaata Prõpjats.

Prõpjat on kummituslinn Ukrainas Kiievi oblastis Prõpjatsi jõe kaldal. Prõpjat asub Tšornobõli ohutsoonis.

Prõpjati hakati rajama 4. veebruaril 1970. Esialgu taheti linn koos tuumaelektrijaamaga rajada 25 km kaugusele Kiievist, ent teadlaste soovitusel valiti lõpuks praegune asukoht 100 km kaugusel Kiievist Valgevene piiri ääres. Linn sai nime linna lähedalt mööduva Prõpjatsi jõe järgi. Linnaõigused sai Prõpjat 1979. aastal.

Linn asub umbes kolme km kaugusel Tšornobõli tuumaelektrijaamast. Seal elasid elektrijaama töötajad oma perekondadega. Pärast Tšornobõli tuumakatastroofi evakueeriti kõik linna ja ümbruskonna külade elanikud. Pärast tuumaõnnetust on asula elaniketa; 1986. aastal elas linnas 49 400 inimest. Prõpjati elanud asustati ümber paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse Slavutõtši linna.

Veel hiljaaegu oli Prõpjat sisuliselt hilise nõukogude aja muuseum. Kõik korterelamud, ujulad, haiglad ja teised ehitised olid maha jäetud koos kogu sisustusega kuni riiete, mänguasjade ja paberiteni. Elanikel lubati kaasa võtta ainult isiklikud dokumendid ning saastumata raamatuid ja rõivastust. Pärast õnnetust hukati mõne kuritegeliku rühmituse liikmed, kes käisid Prõpjatis väärtesemeid toomas ja müüsid neid turul. Kurjategijaid oli lihtne tabada, sest esemed olid radioaktiivselt saastunud.

Millalgi 21. sajandi algul on kuritegelikud jõugud linna täielikult rüüstanud. Linnast toodavad esemed ei ole enam radioaktiivsed ja varastatud on kõik tualetipoti istmeteni välja. Majade katused lasevad hooldamatuse tõttu vett läbi ning pole ime näha puid kasvamas majade katustel ja isegi sees. Mõnekümne aasta pärast on kogu linn eeldatavasti varemetes.

Prõpjat ja selle lähiümbrus on veel mitmesaja aasta jooksul elamiskõlbmatud. Tänapäeval moodustab praktiliselt kogu radioaktiivse kiirguse tseesium-137, millel kulub kolm sajandit, et tema tase langeks tuhandikuni praegusest.

Linna lähiümbruses elab hulgaliselt metsloomi, sealhulgas metsistunud hobuste karjad.

Linna teenindas Janivi raudteejaam, mis asus Ovrutši ja Tšernigivi vahelisel raudteeliinil.