Probleemilahendus
Probleemilahendus (inglise keeles problem solving) on operatsioonide või toimingute järjekord, mis võib viia probleemi lahendamiseni.
Probleemilahendus on sageli protsess, mille puhul alustatakse mingist algolekust ja jätkatakse otsingutega probleemiruumis, et leida soovitud sihti. Edukas probleemilahendus eeldab algoleku, antud sihile vastava aktsepteeritava tulemuse ning probleemiruumi määratlevate elementide või operatsioonide teadmist.
Probleemide lahendamine suhtlemisel[muuda | muuda lähteteksti]
Probleem on soovimatu seisund või olukord, mille korral on asjaosalistel osaliselt või täielikult erinevad vajadused, kuid märgatavalt vähem negatiivseid emotsioone kui konflikti korral, ja seetõttu on ka väljavaade probleemi lahendamiseks ühise arutelu abil suhteliselt hea. Küll aga on kaua lahendamata probleemil risk kujuneda konfliktiks.
Probleemi määratlemiseks soovitatakse esimese sammuna määrata ära tema asukoht. Seda võimaldab Gordoni aken.
Probleemi (konflikti) 6-astmeline lahendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Probleemi lahendamine võidan-võidad meetodil koosneb järgmistest astmetest[1]:
I ASTE - probleemi täpsem määratlemine vajaduste (mitte võistlevate lahenduste) kaudu.
A. Oma vajaduste väljendamine selgete mina-teadetena.
B. Teise vajaduste aktiivne kuulamine, sh teise vajaduste omapoolne sõnastamine, et kontrollida oma mõistmise täpsust; teise viha ja kaitsehoiakute korral erinevate aktiivse kuulamise tehnikate korduv kasutamine.
C. Probleemi või konflikti mõlemale vastuvõetava määratluse leidmine.
II ASTE - võimalike lahenduste genereerimine.
A. Teise võimalike lahenduste kuulamine.
B. Oma võimalike lahenduste esitamine mina-keeles.
C. Ühiste lahenduste genereerimine.
D. Kui lahenduste leidmine ei edene, siis vajaduste meenutamine.
III ASTE - lahenduste hindamine.
A. Erinevate lahenduste nõrkade kohtade leidmine.
B. Perspektiivikate lahenduste parandamine ja täiendamine.
C. Võimalike uute lahenduste läbiarutamine ja hindamine.
IV ASTE - mõlemale vastuvõetava lahenduse valimine.
A. Parima lahenduse väljavalimine.
B. Lahenduse veelkordne sõnastamine, et kontrollida mõistmise täpsust.
V ASTE - lahenduse elluviimine.
A. Otsustamine, kes mis ajaks mida teeb.
B. Kokkulepe selles suhtes, mis juhtub kui osapooled lubatut ei tee.
VI ASTE - lahenduse hindamine.
A. Teise tunnete kuulamine ja oma tunnetest rääkimine seoses valitud lahendusega.
B. Vajadusel lahenduse hilisem ülevaatamine.
Erinevaid lahendusvariante tuleb hinnata mitte niivõrd riski ja kasu absoluutväärtuste järgi, kuivõrd riski ja kasu omavahelise suhte alusel (parem on väiksem vasturääkivus valitud lahenduse kvaliteedi ja selle lahenduse riskide vahel, mis pakub summaarselt suurema võimaluse õnnestuda).
Isegi kui tulemusest selgub, et kellegi vajadusi pole piisavalt arvestatud ja lepitakse kokku uue lahenduse otsimises, on soodustab omavahelist suhtlemist osapoolte hoiak: halvad on lahendused, mitte inimesed.
Nn Kiplingi meetod probleemis orienteerumiseks[muuda | muuda lähteteksti]
1902 a. kirjutas Rudyard Kipling “Just So Stories” (e.k. Kipling, R. Jutte lastele. Athena, 1999[2])
Kuut ausat teenrit mina pean … keep six honest serving-men
ja nende kaudu palju tean. (They taught me all I knew);
Neil kuulsad nimed: Miks ja Mis Their names are What and Why and When
ning Millal, Kuidas, Kus ja Kes. And How and Where and Who.
Tõlkis Ida Põder
Kiplingi meetodit nimetatakse ka 1H5W küsimuste meetodiks [3][4] .
See meetod seisneb kindlat tüüpi küsimuste esitamises, mis võimaldavad
- Selgust saada probleemi olemuses
- Märgata võimalikke lahendusi
Need küsimused on järgmised:
- Kes (who) nt Kes on probleemiga seotud?
- Mida (what) nt Mida iga osapool tahab saavutada? Mida tahan saada?
- Millal (when) nt Millal probleem avaldub? Millal ei avaldu? Millal võimendub?
- Kus (where) nt Kus probleem asub? Kus probleemiga tegeleda?
- Miks (why) nt Miks probleem on olemas? Miks mina olen probleemiga seotud?
- Kuidas (how) nt Kuidas probleemi puhul käituda? Kuidas probleem mind mõjutab? Kuidas lahendada?
Eesti keeles võiks Kiplingi meetodi täpsemaks vasteks olla 3M3K.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Konflikti reguleerimine
- Aktiivne kuulamine
- Metamudel
- Võidan-võidad mõtteviis
- Kehtestav käitumine
- Käiguvahetus suhtlemisel
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Gordon, T. (2003). Tõhus juht. 2003: Väike Vanker. ISBN 9985-9411-9-5.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - ↑ Kipling, R. (1999). Jutte lastele. Athena.
- ↑ Edwards, Mark; Wagner, Wayne H. (1991). The five Ws and an H. Journal of Portfolio Management. Fall 91, Vol. 18 Issue 1: Academic Journal. Lk 20-22.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "5w1h cause effect analysis". Vaadatud 1.04.2019.