Popkultuuriturism

Allikas: Vikipeedia

Popkultuuriturism on kultuuriturismi üks haru ning seda viljeletakse peamiselt elamuste saamise eesmärgil. Turismisihtkohtadena külastatakse paiku, mis on seotud muusika, filmi ja filmivõtete, kirjandusteoste, teleseriaalide, spordi ja popstaaridega. Popkultuuri on kirjeldatud erineval viisil, kuid selle esmane definitsioon on massikultuur massilise tarbimise jaoks kaubanduslikul eesmärgil.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Popkultuur hakkas levima 20. sajandil, eriti pärast Teist maailmasõda, ning selle erinevaid aspekte tõi esile ja võimendas kiirelt mõjuvälja laiendav meedia. Kõrgklass ja akadeemikud olid seda senini püüdnud vältida, pidades seda marginaalseks ja selle tundmist mittevajalikuks. Popkultuuri peeti vasakpoolse töölisklassi protestiks, mis ohustab kõrgkultuuri väärtusi, teisalt aga peeti seda ajuloputuseks, mille kapitalistlik süsteem on lihtrahvale peale surunud.[2] Seega on kõrg- ja popkultuuri range eristamine suhteliselt hiljutine nähtus ning selle kujunemine tõi kaasa kaupade masstootmise ja uue keskklassi tekke. Ühiskonnaelu muutumise tagajärjel tekkis uut tüüpi publik: kultuuritarbija.[3]

Sihtkohad[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikutega seotud tähtsaimate sihtkohtadena on maailmas tuntud:

Filmivõtete ja telefilmidega seotud paigad, neist kuulsaimad:

  • „Sõrmuste isanda“ võttepaigad Uus-Meremaal;
  • filmis „La dolce vita“ nähtud Trevi purskkaev Roomas, Itaalias;
  • Harry Potteri saaga filmivõtete paigad Londonis ja Šotimaal.

Muud popkultuuriturismi sihtkohad:

  • videomängude ja koomiksite festivalid;
  • tänavakunstnik Banksy teoste paigad;
  • Godrevy saarel asuv Virginia Woolfi teoses „Tuletorni juurde“ kirjeldatud majakas.

Eestis on populaarsed popkultuuriturismi sihtkohad vene turistide seas Tallinna linnahall ja erinevate nõukogude võimu ajal filmitud linateoste võttepaigad[4], samuti Pärnumaal asuv Lottemaa teemapark, mille loomise tingis raamatutegelase koeratüdruk Lotte väga suur populaarsus ning mida külastavad peale eestlaste ka meie lähinaabrid.

Fänni-identiteedid[muuda | muuda lähteteksti]

Popkultuuri fännid on inimrühm, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja on väga pühendunud, kuna nad on oma lemmikpopkultuurižanri, -staari või -meeskonnaga emotsionaalselt seotud.[5]

Popkultuuriturismiga on seotud kuulsate artistide fännid, kes valivad reisi sihtkohaks oma lemmikartisti kontserttuuri üritused ning väisavad neid arvukalt. Kuulsaimad fännigrupid on Justin Bieberi fännid „Beliebers“ ja Katy Perry fännid „KatyCats“[6].

Samuti moodustavad suure fännikommuuni jalgpallifännid. Nende omapära on lemmikmeeskonna värvides riietumine ja sümboolika kasutamine ning ühislaulude laulmine.

Popkultuuriturismi mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Popkultuur on väga efektiivne vahend turistides sihtkoha vastu huvi äratamiseks ja seeläbi majanduslike mõjude suurendamiseks. Eelkõige on 20 viimase aasta jooksul kasvanud kiiresti filmikunstist mõjutatud turismisuund.[7]

1998. aastal võtsid Joe Pine ja Jim Gilmore kasutusele termini kogemusmajandus -inimesed soovivad „osta“ kogemusi. Selle tulemusena on näiteks headest söögikohtadest kujunenud turistide lemmikuiks teemarestoranid, kus kliendid on valmis maksma rohkem, sest nad tunnevad, et muusika, mälestusesemed, sisekujundus ja visuaalne projektsioon annavad neile meelelahutustööstuse kogemuse. Samuti on reisisihtkohad pakendatud ja temaatiliseks muudetud. Reisijad tahavad saada osa kogemusest, mida nägid filmides või lugesid ajalooraamatustest. „Bluusi koduna“ tuntud Memphis Beale Street on juba ammu ümber ehitatud, kuid on säilitatud vanad fassaadid, et pakkuda külastajatele turvalist kallist koopiat kunagisest armetust ja halva mainega tänavast, mis oli kuulus oma muusika, prostitutsiooni, hasartmängude ja kuritegevuse poolest.[8] Nii väheneb ilmselgelt sihtkohtade autentsus.

Praegune generatsioon ei ole harjunud vaatama kõrgkunstile kui millelegi popkultuurist olemuslikult väärtuslikumale, kuna popkultuur on olnud nende elu kujundavaks jõuks. Seega on kultuuritarbijate arv suurenenud ning võimalus reisida ja uue kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavus suurendab aina rohkem kultuuritarbimise kasvu[9].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lee, S-J, Bai, B (2016). Influence of popular culture on special interest tourists' destination image. Tourism Management, 52(2), 161-169 doi.org/10.1016/j.tourman.2015.06.019
  2. Vaher, B. (2011). Popkultuur ja konservatiivsus, popkultuur kui konservatiivsus. Briti näited viitega Eestile. Ajakiri Maailma Vaade 2011(15) Loetud aadressil http://www.maailmavaade.ee/nr-15/popkultuur-ja-konservatiivsus-popkultuur-kui-konservatiivsus
  3. Kolb, B. M. (2005). Kultuuriturundus. Tartu: AS Atlex
  4. Ladõnskaja, V. (2014, 13. august). Eesti kui Nõukogude Liidu peamine võtteplats. Eesti Ekspress. Loetud aadressil https://ekspress.delfi.ee/areen/eesti-kui-noukogude-liidu-peamine-votteplats[alaline kõdulink]
  5. Lee, S-J, Song, H-J, Lee, C-K, Petrick, J. F (2017). An integrated model of pop culture fan’s travel decision-making, Journal of Travel Research, 57(5), 687-701 doi.org/10.1177/0047287517708619
  6. Miller, G. E, Seim, C. (2014, 4. märts). The 10 most rabid celebrity fan groups online. New York Post. Retrieved from https://nypost.com/2014/03/04/which-celebrity-has-the-craziest-fans-on-twitter/
  7. Lee, S-J, Bai, B (2016).
  8. Turner, S. (2014). Populaarkultuur. Tallinn: MTÜ Allika kirjastus
  9. Kolb, B. M. (2005).