Poorbetoon

Allikas: Vikipeedia
Poorbetoonist plokid
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased püüdsid 2017. aastal koostöös aktsiaseltsiga Bauroc arendada uudset poorbetooni, mille kaalu ja tugevuse suhe soovitakse viia uuele tasandile.

Poorbetoon on õhuline ehitusmaterjal, mille peamisteks komponentideks on liiv, lubi, tsement ja vesi. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal – tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annab materjalile tugevuse ja kerguse.[1]

Roclite (endine Silbet) poorbetoonist plokkide tootmisel on komponentideks liiv, põlevkivituhk ja vesi. Selline retsept on võimalik kuna Eestis kaevandatav põlevkivi sisaldab ka lubjakivi ja põlevkivituhk sisaldab seetõttu kustutamata lupja ja vähesel määral tsementi.

Materjal leiutati 1920.1930. aastatel Soomes ja Rootsis ning tänapäeval on see leidnud maailmas väga laialdast kasutamist. Aastas toodetakse kümneid miljoneid kuupmeetreid poorbetooni. Euroopa suurimad poorbetoonitootjad on Saksamaa, Poola, Suurbritannia, Rumeenia, Tšehhi. Maailma üks suuremaid poorbetoonitootjaid on Türgi.

Poorbetooni eripäraks on materjali üheaegne tugevus, kergus ja soojusisolatsioonivõime.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Poorbetoonist valmistatakse nii erinevate füüsikaliste omadustega ja suurustega ehitusplokke kui ka armeeritud tooteid, nagu sillused, lae- ja seinapaneelid.

Valmistamise käigus lõigatakse poorbetoontooted suurest massiivist lõiketraatidega, mistõttu toodete pinnad on siledad ja tooted ise on mõõdutäpsed. Sängituspindade tolerants on reeglina kuni ±1,0 mm. Seetõttu on võimalik poorbetoonist ehitusplokkde laduda mitte ainult müürimördiga, vaid ka õhukese liimvuugiga.

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

  • On võimalik toota kergeid (300 kg/m³) ja soojapidavaid välisseinaplokke, mis ei vaja isegi Soome põhjamaises kliimas täiendavat soojustamist.
  • Ka tihedamatel poorbetoonplokkidel (> 350 kg/m³) on hea soojusisolatsioonivõime, mistõttu on soojustatud poorbetoonist välisseinad alati soojapidavamad kui muudest kivimaterjalidest samasuguse soojustuskihiga välisseinad.
  • Sarnaselt savikrohviga on poorbetoonil õhuniiskuse akumulatsioonivõime.
  • Materjal on kerge, mistõttu seinte omakaal on väiksem võrreldes teiste kivimaterjalidega.
  • Poorbetoonist müüritis on ilmastikukindel ka ilma viimistluseta, mis annab võimaluse ehitada soodsa hinnaga suuremaid ja väiksemaid tootmishooneid.
  • Poorbetoon on parima tulepüsivusega kivimaterjal. Hea tulepüsivus on seotud materjali hea soojusisolatsioonivõimega - tulekahju korral levivad kuumakahjustused poorbetoonist seinas oluliselt aeglasemalt võrreldes teiste kivimaterjalidega.
  • Materjal on hea töödeldavusega, mis võimaldab kergelt ehitada näiteks kaarjaid seinu.

Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Poorbetoonist ehitusplokid ei sobi vundamendi ehitamiseks.

Mullbetooni kristallstruktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Siil, Virgo (juuni 2017). "Tugev sidusaine seob teadlased ettevõtjatega". Universitas Tartuensis. Vaadatud 28.01.2021.

[1][2]

  1. Bauroc AS. "https://bauroc.ee/". {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)
  2. Roclite OÜ. "https://roclite.ee/". {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)