Pomereelia
Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks. Piirkond piirnes idas Pomesaania ja kagus Kulmimaaga. Saksakeelne nimetus Pommerellen tähendab sisuliselt "Väike-Pommerit".
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkond kuulus kuni 1308. aastani Poola kuningriigi ja erinevate lääneslaavi vürstiriikide koosseisu, seejärel vallutas ala Saksa ordu. Valdusele pretendeeris ka Brandenburgi markkrahv, kuid nõudest loobumise eest tasus ordu talle 1309. aastal 10 000 marka. Poola ei soovinud valdusest küll loobuda, kuid pärast ebaõnnestunud sõdu pidi Poola kuningas Kazimierz III seda 1343. aastal siiski Kaliszi lepinguga tegema.
1410–1411 laastas maad ordu ja Poola-Leedu vaheline sõda, misjärel mitmed Lääne-Preisimaa suured linnad ordu vastu mässu tõstsid. Selle tulemusena liideti Pomereelia (Kuninglik Preisi) 1466. aastal Poola kuningriigiga. Selle koosseisu jäi see kuni Esimese Poola jagamiseni aastal 1772, mil Pomereelia liideti Preisimaa kuningriigiga.
Pärast Esimest maailmasõda anti Pomereelia taas Poolale, sellest sai kurikuulus "Poola koridor" Läänemere äärde. Pomereelia suurimast linnast Danzigist (Gdańsk) sai aga vabalinn. Teise maailmasõja ajal vallutas Saksamaa Pomereelia uuesti ning see liideti Suursaksa Riigiga, kuid 1945. aastast tänapäevani kuulub Pomereelia taas Poolale.
-
Läänemere-äärsed alad 10. sajandil -
Pomereelia 14. ja 15. sajandil. Putzgers Historischer Schul-Atlas (1877) -
Pommeri hertsogiriik, 1477. aastal. Putzgers Historischer Schul-Atlas (1877)
