Perekond

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib inimkooslusest; taksonoomilise kategooria kohta bioloogias vaata artiklit Perekond (bioloogia); talus koos elavate liikmete kohta vaata Talupere; entomoloogia mõiste kohta vaata Pere (entomoloogia)

Perekond: isa, ema ja kolm last

Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Viimaste aastakümnete jooksul on traditsiooniline arusaam perekonnast (eriti lääne kultuuriruumis) hägustunud ja mitmekesistunud erinevatel põhjustel nagu sooline ja ealine emantsipeerumine, väärtuste ja eesmärkide enneolematu paljusus, heaolu ja individualismi kasv, infoajastu võimalused jne.

Perekond avaramas tähenduses võib tähendada ka

a) suurperet, mille liikmeteks on loetud ka hõimlasi, sulaseid, orje, orbe ja teisi püsivalt koos elavaid inimesi, kes ei kuulu traditsioonilise pere tuumikusse;

b) kärgperet, kuhu kuuluvad (vaba)abielus olevate partnerite eelnevatest kooseludest kaasa toodud pereliikmed;

c) hooldusperet, kus perekonna tuumikkooslus on püsihooldusele võtnud väljastpoolt lastekodulapse, vanuri, nooruki või muu isiku, kes on oma perekonnast irdunud;

d) samast soost vanematega peret;

e) kommuuni, mis on moodustunud ühise religiooni, maailmavaate või elustiili põhjal.

Konservatiivse peremudeli järgi koosneb perekond kahest erisoolisest vanemast (isast ja emast) ning lastest, laiendatud perekond võib hõlmata ka vanavanemaid, tädisid-onusid ja teisi lähisugulasi. Selle osakaal on arenenud tööstusriikides viimase sajandi vältel pidevalt vähenenud. Seda mõjutavad abielulahutuste, vabaabielude ja üksikvanemate arvu kasv, LGBT inimeste võrdõiguslikkuse ja usuvabaduse levik, elatustaseme ja sotsiaaltoetuste tõus jpt tegurid. Väljaspool Euroopat leidub ulatuslikult levinud usundeid (eelkõige islam) ja kultuure (paljud põlisrahvaste kultuurid), kus traditsioonilised on teistsugused peremudelid, näiteks polügaamilised või suurpered.

Majanduslike üksuste liigituses on perekond üks leibkondade liike (leibkond võib olla ka üksikisik).

Sotsioloogilised perekonnakäsitused[muuda | muuda lähteteksti]

Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa.

George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus.

Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine ja sotsialiseerimine. Perekonnas väärtustatakse lisaks vastastikusele sõltuvusele ja vastutusele ka emotsionaalset seotust. Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid, kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]