Pentti Saarikoski

Allikas: Vikipeedia
Pentti Saarikoski (1958)

Pentti Ilmari Saarikoski (2. september 1937 Impilahti24. august 1983 Joensuu) oli soome kirjanik ja tõlkija, teise maailmasõja järgse Soome kirjanduse silmapaistvamaid esindajaid.

Saarikoski avaldas luuletusi 1950. aastatest oma surmani. Läbimurde saavutas ta 1962 ilmunud luulekoguga "Mitä tapahtuu todella?", milles ta pani aluse nn osalusluulele. Ta tõlkis soome keelde antiikkirjandust (sealhulgas Homerose "Odüsseia"), James Joyce'i "Ulyssese", Aristotelese "Luulekunstist" ning mitu Saul Bellow', Henry Milleri ja Philip Rothi teost.

Ta kirjutas varjunime Nenä ('nina') all ka vesteid ajalehtedele Ylioppilaslehti, Uusi Suomi ja Kansan Uutiset. Ta pilkas kirikut, sõjaväge, poliitikat ja kõike konservatiivset ning parodeeris osavalt Soome poliitikute kasutatavat kantseliiti.

Saarikoski oli aktiivne kommunist ja kandideeris korduvalt Eduskunna liikmeks, kuid ei osutunud valituks.

Pentti Saarikoski on maetud Heinävesi Valamo kloostri surnuaiale.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

  • Runoja (1958)
  • Toisia runoja (1958)
  • Runot ja Hipponaksin runot (1959)
  • Maailmasta (1961)
  • Mitä tapahtuu todella? (1962)
  • Kuljen missä kuljen (1965)
  • Ääneen (1966)
  • Laulu laululta pois (1968)
  • En soisi sen päättyvän (1968)
  • Katselen Stalinin pään yli ulos (1969)
  • Onnen aika (1970)
  • Alue (1973)
  • Eino Leino (runomuotoinen tutkielma) (1974)
  • Ja meille jäi kiireetön ilta (koos Mia Berneriga) (1975)
  • Tiarnia-triloogia:
    • Tanssilattia vuorella (1977)
    • Tanssiinkutsu (1980)
    • Hämärän tanssit (1983)

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ovat muistojemme lehdet kuolleet (1964)
  • Aika Prahassa (1967)
  • Kirje vaimolleni (1968)
  • Asiaa tai ei (1980)
  • Euroopan reuna kineettinen kuva (1983)

Eesti keelde tõlgitud[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli neli korda abielus. 1975. aastal kolis ta oma neljanda naise Mia Berneriga Rootsi, kus elas Göteborgi lähedal Tjörni saarel. Tema isiksusele ja loomingule avaldas suurt mõju rohke alkoholitarbimine. Juba 1968. aastal sattus ta deliiriumis haiglaravile, kuid jätkas ülemäärast alkoholitarbimist surmani. Kireva eraelu tõttu jälgiti tema tegemisi pidevalt ajakirjanduses.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tuula-Liina Varis "Kilpkonn ja õlgmarssal", tõlkinud Piret Saluri, Perioodika 1996; EKSA 2012.
  • Pekka Tarkka "Pentti Saarikoski" (Otava, I 2002, II 2004; soome keeles).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]