Paradiisilindlased

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib lindudest; tähtkuju kohta vaata artiklit Paradiisilind (tähtkuju)

Paradiisilindlased
Viker-paradiisilind
Viker-paradiisilind
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Paradiisilindlased Paradisaeidae

Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Üle 30 liigi on levinud Uus-Guinea saarel, mõned liigid ka selle lähisaartel, Maluku saartel ja Austraalia idaosas. Paljudel liikidel on väga piiratud levila.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Paradiisilindlased sarnanevad kehaehituselt varesega ning nad on vareslaste lähedane sugukond. Nad on varblase kuni varese suurused, arvestamata mõne liigi pikki, kuni meetri pikkuseid sabasulgi. Jalad ja nokk on tugevad. Tiivad on ümarad ja osade liikide isaslindudel heli tekitamise eesmärgil modifitseerunud. Paljude liikide isastel on mitmekesise kuju ja värvusega ehissuled.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka mangroovides. Kolmkümmend liiki neljakümnest asustavad kõrgusvahemikku 1000-2000 m. [1]

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Enamusel paradiisilindlastel on keerulised pulmamängud. Hübriide eri liikide vahel tuleb ette sageli, ning osa hübriide on kirjeldatud liikidena. Paradiisilindlased ehitavad suure ja kausja pesa puu otsa. Kurnas on üks või kaks muna.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Paradiisilindaste toiduks on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed.

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

BirdLife'i järgi on ohustatud kümme liiki paradiisilinde. [1]

Uus-Guinea põlisrahvad on kasutanud oma rituaalides paradiisilindude eredaid sulgi ilmselt juba mõni tuhat aastat.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heads, M (2001). "Birds of paradise, biogeography and ecology in New Guinea: a review". Journal of Biogeography. 28 (7): 893–925. DOI:10.1111/j.1365-2699.2001.00600.x.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]