Paide piiramine (1572–1573)
|
See artikkel räägib 1573. aasta piiramisest; teiste piiramiste kohta vaata artiklit Paide piiramine. |
| Paide piiramine | |||
|---|---|---|---|
| Osa Kahekümneviieaastasest sõjast ja Liivimaa sõjast | |||
 Paide linnuse varemed | |||
| Toimumisaeg | detsember 1572 – 1. jaanuar 1573 | ||
| Toimumiskoht | Paide (praegune Eesti) | ||
| Tulemus | Moskva väed vallutasid linnuse. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Paide piiramine leidis aset 1572. aasta detsembrist kuni 1. jaanuarini 1573 Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsile kuulunud Paide linnuse.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
16. detsembril 1572 suundusid Rootsi väed Claes Åkesson Totti juhtimisel Tallinnast ringiga läbi Märjamaa ja Viljandi Põltsamaad piirama. Kaks kartauni koos püssirohuga otsustati saata otse läbi Paide. Sinna nad küll ei jõudnud, saabudes alles jõulupühadeks Uuemõisa.[1]
Samal ajal oli Liivimaale saabunud Ivan IV koos oma kahe poja ja suure sõjaväega. Tallinnas ja Paides paiknenud Rootsi väed seda ei teadnud. Rootslased olid veendunud, et tsaari väed ei julge maale tulla, kuna Liivimaal viibis parasjagu ka suur Rootsi kuninga vägi, mistõttu ei pandud rõhku maakuulamisele ega valvele.[1]
Peagi oli Ivan IV oma vägedega Rakvere all, kuid sellest ei teadnud midagi nii Claes Åkesson Tott ega ka tallinlased. Paides teati moskoviidi kohalolekust, kuid arvati, et tegu on mõne väiksema salgaga, kes ilmselt Uuemõisa suurtükke endale tahab saada. Paide linnuse asevalitseja Hans Boije otsustas seetõttu saata suurema osa linnuse garnisonist suurtükkidele vastu, jättes linnusesse umbes 50 sõjameest, kellele olid lisaks ka linnusesse pagenud talupojad.[1]
Vahepeal oli aga Claes Åkesson Tott saatnud oma väest 500 mõisameest Paidesse suurtükkidele vastu. Paide alla jõudnud mõisamehed soovisid pääseda linnusesse, kuid asevalitseja Boije ei lubanud neil seda teha. Boije, kes oli suurema osa oma garnisonist ära saatnud, kartis, et nood hõivavad linnuse, nagu Klaus Kursell oli hõivanud Tallinna linnuse.[1]
Uuemõisa jõudnud mõisamehi ründas moskoviidi väesalk (vt Uuemõisa lahing).[1]
Piiramine[muuda | muuda lähteteksti]
Kui Boije oli suurema osa linnuse garnisonist ära saatnud, asusid venelased linna piirama. Seejärel saatsid nad mõni tuhat meest Harju- ja Järvamaad rüüstama.[1]
1. jaanuaril 1573, kell kaks pärast lõunat, vallutasid Moskva väed tormijooksuga Paide linnuse.[1]
Linnuse vallutamisele eelnes tugev kahurituli [2]. Põltsamaa all viibinud Rootsi sõjamehed arvasid Paide suunast kahuripauke kuuldes, et paidelased lasevad saluuti Tallinnast saabunud suurtükkide auks [1].
Paide piiramisel hukkus üks opritšnina juhte Maljuta Skuratov, kes oli tuntud oma julmuse poolest. Skuratov juhtis isiklikult rünnakut, ronis ühena esimestest linnusemüürile[2] ja sai surma musketikuuli tõttu[3].
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Vallutanud Paide, tapsid venelased kõik linnuses viibinud isikud. Pääsesid üksnes mõned end linnuse vangikeldrisse peitnud talupojad, kes valetasid, et nad on vangistatud hertsog Magnuse alamad Põltsamaalt. Hans Boije viidi koos mitmete teistega Ivan IV ette, kes nad orade külge lasi siduda ja elusalt praadida.[1]
Oma soosiku Skuratovi surmast masendunud Ivan IV katkestas sõjakäigu ja läks kiiresti Novgorodi tagasi.[2]
Vallutatud Paide asehalduriks ja vojevoodiks määrati Mihhail Andrejevitš Beznin.[4]
1886. aastal lasi Mäo mõisnik Olaf von Stackelberg Mäo mõisa rajada mälestusmärgi Paide piiramisel hukkunud vene sõjameeste mälestuseks.[5][6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Russow, lk. 212–216
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Взятие крепости Вейсенштейн (vene keeles)
- ↑ Minnik, Taavi (1. jaanuar 2023). "450 AASTAT TAGASI | Ivan Julm korraldas Paides kättemaksuks oma lemmiku hukkumisele jõhkra veresauna". Delfi. Vaadatud 1. jaanuaril 2023.
- ↑ hrono.info: Безнин Михаил Андреевич
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. september 2016. Vaadatud 7. märtsil 2010.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ ""Ringvaade" uuris, miks on Eestis monument Ivan Julma kuulsaimale timukale" ERR, 14. juuli 2020
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Balthasar Russow, "Liivimaa kroonika". Hotger, Tallinn 1993