Paavo Väyrynen

Allikas: Vikipeedia
Paavo Väyrynen
Paavo Väyrynen
Soome väliskaubandus- ja arenguminister
Ametiaeg
19. aprill 2007 – 22. juuni 2011
Eelnev Paula Lehtomäki
Järgnev Alexander Stubb (väliskaubandusminister)
Heidi Hautala (arenguminister)
Soome välisminister
Ametiaeg
26. aprill 1991 – 5. mai 1993
Eelnev Pertti Paasio
Järgnev Heikki Haavisto
Soome tööminister
Ametiaeg
26. september 1976 – 15. mai 1977
Eelnev Paavo Aitio
Järgnev Arvo Aalto
Isikuandmed
Sünninimi Paavo Matti Väyrynen
Sündinud 2. september 1946 (77-aastane)
Keminmaa vald, Soome
Erakond Soome Keskerakond
Seitsme Tähe Liikumine
Alma mater Helsingi Ülikool
Åbo Akademi

Paavo Matti Väyrynen (sündinud 2. septembril 1946 Keminmaa vallas) on Soome poliitik, Matti Vanhase teise valitsuse ja Mari Kiviniemi valitsuse väliskaubandusminister.

Paavo Väyrynen on ühiskonnateaduste doktor. Ta kuulus 2018. aastani Soome Keskerakonda ning tuli poliitikasse Urho Kekkose soosikuna. Aastatel 1972–1980 oli ta erakonna aseesimees ja 19801990 oli ta erakonna esimees.

Aastal 1982 põhjustas skandaali asjaolu, et Väyrynen oli kasutanud väljaspool Helsingit elavatele parlamendiliikmetele makstavat toetust, mis pärast maksude mahaarvamist oli 4100 Soome marka kuus. Kuid tema koduks nimetataval aadressil Keminmaa vallas Lapimaal oli üksnes mõne ruutmeetri suurune teisaldatav aiamaja, kus Väyrynen oma perega tegelikult ei elanud.[1]

Aastal 1988 kirjutas ta doktoritöö, milles püüdis näidata, et NSV Liit on igavene ja Lääne-Euroopa integratsioon jääb tulevikus seisma. Edgar Savisaare hinnangul ei pooldanud Väyrynen välisministrina Eesti iseseisvust[2].

Ta on olnud eduskunna liige alates 1970. aastast. Aastatel 19952007 kuulus ta Euroopa Parlamenti, kuigi osutus valituks ka eduskunda nii 1995. kui ka 1999. aasta valimistel. Alates 2007. aastast on ta uuesti eduskunna liige.

Ta on olnud Soome haridusminister (19751976), tööminister (1976–1977) ja välisminister (1977–1982, 19831987 ja 19911993).

Paavo Väyrynen oli Keskerakonna presidendikandidaat 1988. aastal, mil kaotas Mauno Koivistole, ja 1994. aastal, mil jäi esimeses voorus Martti Ahtisaari ja Elisabeth Rehni järel kolmandaks.

Aastal 1982 toetas Väyrynen Keskerakonna presidendikandidaadi valimisel Ahti Karjalaist, kes kaotas hiljem Johannes Virolaisele. Hiljem on ilmnenud, et Väyrynen oli otsinud Karjalaisele salaja toetust Venemaa suursaatkonnast.

Enne Soome liitumist Euroopa Liiduga oli ta üks häälekamaid liitumise vastaseid.

9. septembril 2011 valis Keskerakond Paavo Väyryse oma kandidaadiks 2012. aasta jaanuaris peetavatel presidendivalimistel. Ta tuli valimiste 1. voorus 3. kohale kogudes 17,6% häältest.

2018. aastal asutas ta uue erakonna, Seitsme Tähe Liikumise.[3] Ta sai 2019. aasta Soome parlamendivalimistel Uusimaa valimisringkonnas 1235 häält ja ei osutunud valituks.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paavo Väyrysen oudot päivärahat Suomen Kuvalehti 1982 (soome keeles)
  2. Former Estonian PM criticises Finnish leaders' actions during independence process. Helsingin Sanomat (inglise keeles)
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2020. Vaadatud 3. jaanuaril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. https://yle.fi/uutiset/3-10738853

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]