Nikolai Vvedenski
Nikolai Vvedenski (vene keeles Николай Евгеньевич Введенский; (28. aprill (vkj 16. aprill) 1852 Kotškovo küla Vologda kubermangus – 16. september 1922 samas) oli vene füsioloog, Ivan Setšenovi õpilane.
Ta õppis Peterburi Ülikoolis ning täiendas end Saksamaal, hiljem õpetas koduülikoolis. Temast sai üks esimesi professoreid 1908. aastal Vladimir Behterevi rajatud psühhoneuroloogiainstituudis. Ta valiti Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. 1917. aasta aprillis toimus tema algatusel Venemaa esimene füsioloogiakongress.
Vvedenski uuris mitmesuguseid füsioloogia küsimusi, sh naha valgustundlikkust, elektrilisi protsesse lihastes ja närvides ning teetanuse mõju inimese füsioloogiale. 1951–1963 avaldati tema kogutud teosed seitsmes köites.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Аршавский И. А. Н. Е. Введенский. 1852–1922, М., 1950
- Уфлянд Ю. М. Основные этапы развития учения Н. Е. Введенского, М., 1952
- Яровицкий В. 100 великих психологов, 2004 г.