Nikolai Nekrassov

See artikkel räägib luuletajast; ministri ja Soome kindralkuberneri kohta vaata artiklit Nikolai Nekrassov (poliitik)

---

Nikolai Aleksejevitš Nekrassov (Николай Алексеевич Некрасов; 10. detsember 1821 Nemirov – 8. jaanuar 1878 Peterburi) oli vene kirjanik ja kriitik, Vissarion Belinski kaastööline.

Luuletajakuulsuse tõi talle 1856. aastal Moskvas ilmunud luulekogu.

Tosin aastat töötas ta talurahva elu käsitleva epopöa "Kellel on Venemaal hea elada" kallal. Teos jäigi lõpetamata.

Ta õppis 1832.–1837. aastani Jaroslavli gümnaasiumis, siirdus 1838. aastal Peterburi. Avaldas 1840. aastal romantilise luuleraamatu "Unelmad ja helid", mis ei leidnud poolehoidu. 1840. aastate keskpaigast alates arenes Nekrassovi loometegevus nn naturaalkoolkonna vaimus. Sõbrunes Vissarion Belinskiga.

Nekrassov andis 1847.–1866. aastani välja ajakirja Sovremennik ja aastast 1868 asus toimetama ajakirja Otetšestvennõje Zapiski.

Nekrassov suri 8. jaanuaril 1878 Peterburis.

Ta käsitles jõulises, rahvalaulu rütmi ja intonatsiooni järgivas luules talurahva häda ja kannatusi. Ta jätkas Aleksandr Puškini, Mihhail Lermontovi ja Nikolai Gogoli tava ning demokratiseeris vene luulet.

Mälestuse jäädvustamine

Madala tänav Tallinnas kandis aastatel 1963–1995 Nikolai Nekrassovi nime.

Nikolai Nekrassovi majamuuseum asub Tšudovo linnas ja Karabihha külas Jaroslavli lähistel paikneb tema memoriaalmuuseum. Korteris, kus Nekrassov Peterburis elas, asub samuti muuseum.