Naukšēni vald
| Naukšēni vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Naukšēnu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 192,3 km² | |
Elanikke: 1037 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,4 in/km² | |
| Keskus: Naukšēni | |
 |
Naukšēni vald (ka Nausküla vald, läti keeles Naukšēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kööna, Jeri, Rencēni ja Ēvele valla ning Valka piirkonna Kārķi ja Ērģeme vallaga ning Viljandimaa Mulgi valla ja Valgamaa Tõrva vallaga.
Valla pindala on 192 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1527 inimest.[2] Valla keskus on Naukšēni küla. Haridust annab Naukšēni keskkool, vallas on ka raamatukogu ja kultuurimaja.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vald moodustati 19. veebruaril 1866 Naukšēni mõisa maadele. Tänapäevase pindala sai see aastal 1918. 1945. aastal jagati vald Naukšēni, Piksāri ja Nurmi külanõukoguks, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 ühendati Naukšēni ja Nurmi külanõukogu, aastal 1961 liideti sellega Piksāri külanõukogu. Aastal 1981 liideti külanõukoguga ka osa Ērģeme külanõukogu aladest.[3] Aastal 1990 muudeti külanõukogu taas vallaks.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Naukšēni piirkonda.
Regionaalse kaitse all olevatest muinsuskaitseobjektidest asuvad vallas lisaks Naukšēni mõisa hoonetekompleksile (sealt on kaitse all häärber, park, ait ja kellatorn-juustukoda) veel ka Naukšēni linnamägi, hiiepaik Andrecēni Kuradisängi kivi ja Nurmi keskaegne kalmistu.[5]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Valla põhiosa jääb Tālava madalikule, kirdeosa aga Sakala kõrgustikule. Kõrgeim koht on Pīkas kalns (105,2 m), madalaim koht (47 m) asub läänes Ruhja jõe orus. Valla suuremad jõed on Ruhja jõgi ja lõunapiiril voolav Säde jõgi, samuti voolavad seal Atse jõgi ja selle lisajõgi Ķire. Looduslikest järvedest asuvad vallas 3,6 hektari suurune Mustjärv (Pilicis) ja Eesti piiril ka 5,5 hektari suurune Pupsi järv (Pukšezers). Maavaradest leidub seal turvast, liiva ja kruusa. Metsade all on 53% valla maadest.[6]
Looduskaitse all on Naukšēni mänd, Naukšēni vabaõhulava tamm, Jaunalēni tamm, Polīte tamm, Jaunalēni tee tamm, Māzerainise mänd, Veceļi pärn, Peitēni tamm, Udzēni paju, Kurģise metspirnipuu, Acupīte tamm, Dukuri tamm, Tautali tamm, Dūkuri tamm, Ozoli mänd, Ziediņi remmelgas, Gāgari talu lehised, Veckauki lehis, Jungi pärnad, Jungi tamm, Pēža pärn, Tediņi mänd ja Nurmi mõisapargi pärn. Spiģi koobas Säde jõe kaldal asub Nausküla ja Kārķi valla piiril. Arvukalt kaitsealuseid põlispuid kasvab Naukšēni mõisa pargis.[7]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 11 valgevenelast, 23 ukrainlast, 4 poolakat ja 7 leedulast.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Doles | mazciems | 32 (2000) |
| Mirķi | mazciems | 57 (2000) |
| Naukšēni | lielciems | 630 (2022) |
| Nurmi | mazciems | 24 (2007) |
| Piksāri | mazciems | 43 (2008) |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 14.11 2024
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 96-97 lk.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Naukšēni vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis