Naatriumvesinikglutamaat

Allikas: Vikipeedia
Naatriumvesinikglutamaat

Naatriumvesinikglutamaat on glutamiinhappe naatriumisool. Sageli tähistatakse naatriumvesinikglutamaati ka lühendiga MSG, mis tuleneb aine ingliskeelsest nimetusest monosodium glutamate, samuti Euroopa Liidus kehtiva toidulisandinumbriga E621.

Kuna naatriumvesinikglutamaat on lõhna- ja maitsetugevdaja, lisatakse seda paljudele toidukaupadele.

Looduslikult esineb naatriumvesinikglutamaati vetikates ja tomatis.[1]

See lükkab edasi küllastustunnet, soodustades ülesöömist.[1]

Algselt valmistati naatriumvesinikglutamaati nisugluteenist, ent tänapäeval peamiselt tärklisest, suhkrupeedist, suhkruroost või molassist bakteriaalse fermentatsiooni teel, mistõttu seda saavad tarvitada ka tsöliaakiahaiged, kes gluteeni ei talu.

Ehkki Ida-Aasia traditsiooniline köök kasutab juba ammu vetikaekstrakti, millel on kõrge glutamiinhappesisaldus, isoleeris naatriumvesinikglutamaadi alles 1907. aastal Kikunae Ikeda. 1909. aastal patenteeris aine Jaapanis Ajinomoto Corporation. Puhtal kujul on naatriumvesinikglutamaat valge kristalne pulber, mis soolana laguneb lahustudes naatriumkatioonideks ja glutamaatanioonideks.

Naatriumvesinikglutamaadi põhiline kasutusala on lihatoidud, valmistoidud, puljongikuubikud, salatikastmed, kuivkastmed ja maitsesegud.

Naatriumvesinikglutamaat ja tervis[muuda | muuda lähteteksti]

Naatriumvesinikglutamaadi mõju tervisele on korduvalt kahjulikuks peetud, kuid suurem osa neist väidetest on jäänud teadusliku tõestuseta. Sellegipoolest on aine kasutamine imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Naatriumvesinikglutamaati arvatakse põhjustavat nn hiina restorani sündroomi, mille tunnused on südame pekslemine, pearinglus, näo punetus, lihase- ja liigesevalud ning migreenilaadsed peavalud; oletatavasti kuuluvad selle riskirühma allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed.

Naatriumvesinikglutamaat vallandab dopamiini ja serotoniini, tekitades seda sisaldavat toitude sagedasel tarbimisel sõltuvust.[1]

Naatriumvesinikglutamaat mõjub hästi seedimisele.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Raamets, Heli. "Enamik heeringatooteid sisaldab kurikuulsat maitsetugevdajat". Maaleht. Vaadatud 21. detsembril 2023.