Mojave kõrb

Allikas: Vikipeedia
Mojave kõrbe paiknemine

Mojave kõrb ([moh´aave]; inglise Mojave Desert) on kõrb Põhja-Ameerikas USA edelaosas. See hõlmab suure osa California kaguosast ja Nevada lõunaosast ning väikse osa Utah' edelaosast ja Arizona loodeosast. Kõrb on saanud nime mohave indiaanihõimu järgi.[1]

Mojave kõrbe pindala on 124 000 km². Mojave kõrbe piirid on tavaliselt määratletud lühilehise tääkliilia (Yucca brevifolia) levila järgi. Piirneb läänes Sierra Nevadaga, põhjas Suure nõoga, idas ja lõunas Sonora kõrbega. Mojave kõrbes asub rohkesti mägesid ja orge, sealhulgas Surmaorg. Mojave kõrbes asuvad San Andrease ja Garlocki murrang, mistõttu võib piirkonnas esineda maavärinaid.

See on Põhja-Ameerika kõige soojema kliimaga kõrb. Kõrbes kasvab 1750–2000 liiki taimi. Kõige levinumad on tääkliiliad, pujud ja kaktused.

Kuigi suurem osa kõrbest on hõredalt asustatud, asub seal mitu suurlinna. Suurimad linnad on Lancaster, Palmdale ja Victorville Californias, Henderson ja Las Vegas Nevadas ning St. George Utah's.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Mojave kõrbe tüüpiline org Californias. Eemal paistab Ridgecresti linn

Mojave kõrbe pindala on umbes 124 000 km². See piirneb lõunas ja kagus Sonora kõrbega ning põhjas Suure nõoga. Mojave kõrb ulatub Sierra Nevada mäeahelikust Colorado platooni. See külgneb edelas San Gabrieli ja San Bernardino mägedega.[1]

Mojave kõrbes asub soolakuid ja soolajärvi, näiteks Soda Lake, kuhu suubub Mojave jõgi. Kõrbe idapiiri lähedal asuvad Colorado jõgi ja Meadi järv.[1]

Mojave kõrbe kõrgeim koht on Mount Charleston (3632 m), mis asub Nevadas. Surmaorus asuvas Badwateris paikneb USA madalaim punkt: 86 meetrit merepinnast madalamal.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Päikeseloojang Landersis Californias

Mojave kõrbes valitseb kuumade suvede ja külmade talvedega ariidne kliima. Õhutemperatuur ja sademete hulk varieerub kõrbes sõltuvalt paigast. Iseloomulik on väga suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumine. Talviti võib õhutemperatuur langeda orgudes alla 0 °C ja kõrgemates paikades alla –10 °C, kuid samuti võib mõnedes kohtades õhutemperatuur tõusta üle 25 °C.

Suviti võib õhutemperatuur tõusta orgudes 50 °C-ni ja alamikes isegi üle 54 °C. Väike niiskus, kõrged õhutemperatuurid ja madal õhurõhk võivad põhjustada Mehhiko lahelt tuleva madalrõhu korral kõrbe edelaosas lühiajalisi, kuid intensiivseid paduvihmu, mis on tuntud Põhja-Ameerika mussoonina.

Sügised on soojad ning sademeid esineb harva. Oktoober on üks kõige kuivemaid ja päikesepaistelisemaid kuid Mojave kõrbes, kui õhutemperatuur jääb orgudes vahemikku 20–30 °C.

Mojave kõrbes asuvas Surmaorus on mõõdetud maailma kõige kõrgeim õhutemperatuur 56,7 °C, mis registreeriti 10. juulil 1913.

Orograafilised pilved Mojave kõrbe kohal

Mojave kõrb jääb Sierra Nevada ja teiste mäeahelike vahele kuiva orgu, mistõttu langeb aastas vaid umbes 50–150 millimeetrit sademeid. Mõnedes kohtades võib aga isegi sadada lund. Vaatamata kuivale kliimale on sealsetel niisutuspõldudel kasvatatud lutserni.

California linnas Needlesis on mõõdetud kõige soojem vihm, kui äikeselise ilma ajal oli sademete temperatuur 46 °C.

Sagedased on tuulised ilmad. Juunis võivad tuuled tuua Lõuna-Californiast jahedama õhu. Santa Ana tuul on kuum ja kuiv föön, mis viib kõrbest kuuma õhu Los Angelese nõkku ja teistele rannikualadele.

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud taimed on mehhiko kreosoodipõõsas, lühilehine tääkliilia, korvõieline Isocoma tenuisecta ja kaktused (millest levinumad on rullikkaktused).

Loomadest elutsevad mustsaba-hirv, harksarvik, puuma, koiott, kääbusrebane, lumelamba alamliik Ovis canadensis nelsoni, kõrbe-sooküülik, keksikud, kõrbeiguaan, pärisiguaanlane Sauromalus ater, kärniguaanlased Callisaurus draconoides ja Phrynosoma platyrhinos, žilatjee, teksase lõgismadu, nastiklane Pituophis catenifer, skorpionilised, tarantlid ning kaevur-kilpkonn.

Lindudest on esindatud punasaba-viu, suur-jooksurkägu ja koolibrilased.

Kaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]

Joshua Tree rahvuspark

Linnad ja transport[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Mojave kõrb on hõredalt asustatud, on seal viimastel aastakümnetel arenenud mitmed suurlinnad. Kõige suurem kõrbes asuv linnastu on Las Vegas, kus elab ligi kaks miljonit inimest. Suurim California linn on Los Angelese linnastu lähistel asuv Lancaster, kus elab 161 000 inimest. Inland Empire'i lähistel asuvad Victorville, Apple Valley ja Hesperia.

Alla 30 000 elanikuga linnad on muu hulgas Barstow, California City, Ridgecrest, Yucca Valley ja Twentynine Palms Californias, Mesquite Nevadas ja Hurricane Utah's.

Mojave kõrbes leidub ka kummituslinnu, millest tuntumad on endine kullakaevanduslinn Oatman Arizonas, endine hõbedakaevanduslinn Calico Californias ja kunagise raudteeliini ääres asunud Kelso. Osa kummituslinnadest tekkis pärast maantee U.S. Route 66 kaotamist.

Mojave kõrbe läbivad suurimad maanteed on Interstate 15, Interstate 40 ja U.S. Route 95.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mojave Desert. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 10.12.2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]