Mihkli kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mihkli kirik

Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja PärnumaalEestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Mihkli naaberkihelkonnad olid Lihula, Kirbla ja Vigala põhjas, Pärnu-Jaagupi idas, Audru kagus, Tõstamaa lõunas ning Hanila ja Karuse läänes.

Kihelkonnakirik oli Mihkli kirik.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)
Liivimaa kubermang, Pärnu kreis. Liivimaa atlas (1798)

Mihkli kihelkond tekkis 13. sajandil Soontagana muinaskihelkonna põhjal. Alates Liivi sõjast ehk 16. sajandi keskpaigast oli Mihkli kihelkond Põhja- ja Lõuna-Eesti – vastavalt ajaloolise Läänemaa ja ajaloolise Pärnumaa – vahel jaotatud ligikaudu pooleks.[1] Piir tõmmati kihelkonnast läbi 17. sajandi alguses.[2]

Pärast Liivi sõda kuulusid kihelkonna põhjapoolsed alad Eestimaa provintsi (nimetatud ka Eestimaa hertsogkonnaks) koosseisus Rootsi kuningriigi koosseisu ning lõunapoolsed alad Liivimaa hertsogkonna Pärnu vojevoodkonna koosseisus Leedu-Poola ühiskuningriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Rootsi ajal kuulusid kihelkonna alad Läänemereprovintside Eestimaa ja Liivimaa (alates 1673 kindralkubermangud), vastavalt Haapsalu ja Pärnu maakonda.

Aastatel 1719–1918 kuulusid kihelkonna alad Tallinna kubermangu (alates 1783 Tallinna asehaldurkond ja alates 1797 Eestimaa kubermang) Haapsalu distrikti (alates 1783 Haapsalu kreis) ja Riia kubermangu (alates 1783 Riia asehaldurkond ja alates 1797 Liivimaa kubermang) Pärnu kreisi (maakonda) ning kiriklikisse praostkondadesse [3].

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 11 mõisat, neist 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat. Lisaks veel 3 karjamõisat.[1]

Kihelkonna Läänemaa osa mõisad:

Kihelkonna Pärnumaa osa mõisad:

  • Ahaste ehk Riintali (Ahhast-Friedenthal) rüütlimõis
  • Kalli (Kallie) riigimõis
  • Koonga (Kokenkau) riigimõis
  • Kõima (Kaima) rüütlimõis
  • Võrungi (Wörring) riigimõis

Vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas asus 43 küla[4]:

Ahaste (Riintali), Emmu, Hõbeda, Irta, Iska, Joonuse, Jänistvere, Järve, Kalli, Karinõmme, Karuba, Kibura, Kiisamaa, Koonga, Kuhu, Kurese, Kõima, Lõpe, Maikse, Mihkli (Keblaste), Naissoo, Nedrema, Nätsi, Oidrema, Paimvere, Palatu, Peantse, Piisu, Pikavere, Rabavere, Salevere, Sookatse, Soovälja, Tamme, Tarva (Sõnniku), Tõitse, Ura, Urita, Vastaba, Veltsa, Võitra, Võrungi, Õepa

Kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumisretk Mihkli kihelkonda toimus 1911. aastal. 2009. aastaks oli muuseumi kogutud 797 eset.[5]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna alad jäävad tänapäeval peaaegu tervikuna Pärnu maakonda. Suurem osa kihelkonna piirkonnast moodustab endise Koonga valla. Kihelkonna lõunaserv jääb Pärnu linna aladele. Lääne maakonda (Lihula valda) jääb väike ning vähese asustusega sooala kihelkonna loodeosas.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mihkli kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 1. oktoober 2012)
  2. "Mihkli kasvas Soontaganast" Pärnu Postimees, 16. mai 2012
  3. Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". St. Michaelis, 1843, seite 102
  4. "Päring kohanimeandmebaasist (Mihkli kihelkond)". EKI kohanimeandmebaas. Eesti kohanimed. Vaadatud 10.11.2017.
  5. Mihkli kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 1. oktoober 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]