Miarooliline tekstuur
Miarooliline tekstuur, ka miaroliidiline tekstuur[1], on süvakivimi tekstuur, mida põhjustavad kivimis kristallisatsiooniproduktidega täitunud süvakivimis esinevad väikesed (<2 mm ) korrapäratud poorid või õõnsused. Selline tekstuur tekib tänu mahu vähenemisele kristalliseerumise käigus.[2]
Miaroolilise tekstuuri puhul kivimi tühikud (vesiikulid) ei ole siiski üleni täitunud sekundaarsete mineraalidega (sel juhul tekiks mandelkivitekstuur), vaid osaliselt, täpsemalt – vaid vesiikulite seinad kattuvad hilisemate hüdrotermaalsete protsesside käigus sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega, mis põhjustavadki vesiikulite seintele miaroolilise tekstuuri.
Miarooliline tekstuur esineb näiteks graniitides, dioriitides ja gabrodes,[2], samuti granitoidse koostisega pegmatiitides.
Miarooliline tekstuur on iseloomulik intrusiividele, mis omavad poore või õõnsusi.[3]
Väiksuse tõttu on miarooliline tekstuur sageli nähtav vaid mikroskoopi kasutades.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ K. Orviku, D. Kaljo jt. "Vene-eesti geoloogia sõnastik", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963. Lk 214.
- ↑ 2,0 2,1 Миаролитовая текстура. enc.sci-lib.com
- ↑ Химический и минералогический состав горных пород novitsky1.narod.ru