Meditatsioon
|
See artikkel räägib vaimsest tehnikast; René Descartesi filosoofilise teose kohta vaata Meditatsioonid esimesest filosoofiast; kristliku meditatsiooni kohta vaata Kristlik meditatsioon. |
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi[1][2] muutmiseks ja rakendamiseks.
"Vaimne tehnika" või "psühhotehnika" tähendab siinkohal seda, et meditatsiooni puhul kasutatakse teadvusseisundi muutmiseks eelkõige vaimseid või psüühilisi ja kehalisi või füsioloogilisi vahendeid, mitte tugevatoimelisi psühhotroopsed ained, nagu narkootikumid, hallutsinogeenid, alkohol vmt.
Nõrgematoimeliste ainete kasutamisel, nagu viiruk, kanep, tubakas, kohv, tee jmt, võidakse muutunud teadvusseisundis viibimist nimetada selgema eristusvajaduse puudumisel siiski ka meditatsiooniks.
Meditatsiooniseisundites võidakse sooritada rituaale, anda etendusi, kirjutada luulet, praktiseerida võitluskunste, osaleda teetseremooniatel, luua lilleseadeid, muusikat või kalligraafiat jne.
Ühel või teisel viisil erinevaid meditatsioonitehnikaid on sadu. Enamasti põhinevad meditatsioonitehnikad ja -praktikad vastaval õpetusel, traditsioonil või religioonil.
Meditatsioonist erinev on autohüpnoos, kuhu võivad viia näiteks ühtlaselt korduvad helid, küünlaleegi ainitine silmitsemine vmt, kas siis teadlikult või ebateadlikult.
Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Sõna "meditatsioon" pärineb ladinakeelsest verbist meditari ('mõtlema', 'mõtisklema'). Alates 12. sajandist on sõna meditatio kasutusel katoliiklikus traditsioonis.[3] Alates 19. sajandist kasutatakse sõna "meditatsioon" ka idamaiste vaimsete praktikate algmõistete tõlkimisel.
Algmõisteid[muuda | muuda lähteteksti]
- Bhāvanā (sanskriti ja paali keeles 'arendamine', 'kasvatamine' või 'olevaks tegemine'[4] ka 'esile kutsumine' või 'kujustamine'; tiibeti keeles sgom pa; hiina keeles 修習 xiuxi; jaapani keeles shūjū) on budismis ja mitmetes India õpetustes meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendab visualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutusi või mediteerimist üldse.
Pikemalt artiklis Bhāvanā
- Dhyana või džhaana (sanskriti keeles dhyāna; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.[5] Budismis on džhaana kitsamas tähenduses peamiselt mõistelisel mõtlemisel põhinev meeleharjutus. Laiemas tähenduses on jhāna või dhyana intensiivset meeleharjutust või seeläbi saavutatavat teadvusseisundit tähistav üldmõiste.[6]
- Pikemalt artiklis Dhyāna
- Jooga (sanskriti keeles योग yoga ‘ike, rakend, ühendus’; tiibeti keeles rnal byor; hiina keeles 瑜伽 yuqie; jaapani keeles yuga) on india õpetustes filosoofia ja süsteem vaimseks arenguks ja vabanemiseks.
- Pikemalt artiklis Jooga
- Dhāraṇā (sanskriti keeles धारणा, verbijuurest dhri, keskendumine või kokkutoomine; (meele) kooshoidmine, kandmine, toetamine, säilitamine, tagasihoidmine)[7] on joogas ja teistes indiast pärinevates vaimsetes praktikates oluline komponent.
- Pikemalt artiklis Dhāraṇā
- Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) ehk keskendus on teadvuse seisund[8][9] paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt). Samādhi seisund saavutatakse enamasti mingi meditatsioonitehnika abil, kasutades teadlikkuse loomist ja tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist.
- Pikemalt artiklis Samādhi
- Samatha (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha; tiibeti keeles ⽌ zhi gnas; hiina keeles zhi; jaapani keeles shi) on rahu, budismis oluline meeleharjutus analüüsiva vaatluse ehk läbinägemise (paali k vipassanā) kõrval.[10]
- Pikemalt artiklis Meelerahu
- Vipassana (sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā; tiibeti keeles lhag mthong; hiina keeles 觀 guan; jaapani keeles kan) on analüüsiv vaatlus, läbinägemine või sisekaemus, budismis oluline meeleharjutus meelerahu ehk samatha kõrval.[11]
- Pikemalt artiklis Analüüsiv vaatlus
- Anupassanā (sanskriti keeles anupaśyanā; paali keeles anupassanā; tiibeti keeles rjes su mthong pa) ehk järelevaatamine on budismis meeleharjutus, mille abil saadakse üle juurdunud väärarvamustest ja -harjumustest neid pidevalt jälgides ja analüüsides. Selle harjutuse eesmärgiks on harjuda asju nägema ‘nii nagu need on’ (sanskriti keeles yathābhūtam), s.t omaolekult tühjadena (sanskriti keeles śūnya).[12]
Hinduism[muuda | muuda lähteteksti]
Meditatsioon on hinduismi paljudes traditsioonides dhyāna, veedade ajastust pärinev vaimne praktika või tehnika, mõtlus või meditatsioon, mis on kasutusel jooga harjutustes, vahendiks samadhi saavutamisel ja iseenda (atmani) ning tegelikkuse mõistmisel.
Budism[muuda | muuda lähteteksti]
Paali kaanonis[13] on jhāna keskendumise või objektiga samastumise seisund, kus eristatakse kaheksat taset. Need on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad viie jhāna teguri (jhānaṅga) kombinatsioone.[14] Eristatakse nelja vormiga seotud jhāna't (rūpa-jhāna) ja nelja vormideta jhāna't (arūpa-jhāna).
- Pikemalt artiklis Budistlik meditatsioon
Meditatsioonitehnikaid[muuda | muuda lähteteksti]
- Anapanasati on budistlik meeleharjutus, vaimne praktika või meditatsioonitehnika teadlikkuse ja tähelepanu arendamiseks ning virgumiseks. Anapanasati aluseks on Ānāpānasati Sutta ('hingamise teadvustamise õpetus', MN 118). Selles on 16 astet, mis jagunevad nelja tetraadi ehk nelikusse.
- Satipatthana on budistlik meeleharjutus, vaimne praktika või meditatsioonitehnika tähelepanu ja teadlikkuse arendamiseks ning virgumiseks. Satipatthana aluseks on Satipaṭṭhāna-sutta („Meelespidamise suutra“)[15].
- Vipassana on üldnimetus meditatsioonitehnikatele, mis on ka läänemaailmas laialdaselt levinud tänu vipassana liikumisele
- Mahasi meetod on vipassana tehnika, mille puhul mediteerija jälgib kõhu kerkimist ja vajumist hingamisel.
- Goenka meetod on vipassana tehnika, mille puhul mediteerija jälgib sarnaselt anapanasatile hingamist ja seejärel muid kehalisi ja meelelisi tunnetusi.
- Dhammakaya meditatsioon on kasutusel Dhammakaya liikumises ning selle tasemed on samatha ja vipassana, millele järgnevad Visuddhimagga õpetustel põhinevad tasemed.
- Metta meditatsioon ehk heasoovlikkuse meditatsioon on kasutusel budismis ja mujal, mille käigus soovitakse mõttes kõike head nii endale, lähedasele, sõbrale ja vaenlasele kui kõigile olendeile.
- Laipade vaatlemine on Satipaṭṭhāna-suttas ja muudes budistlikes tekstides soovitatud meeleharjutus või vaimne praktika, mille käigus silmitsetakse mitmesugustes lagunememis-seisundites lebavaid surnukehasid.
- Amitābha mantra kordamisel põhineb Puhta Maa ehk Sukhāvatī õpetust järgiv meditatsioonitehnika ja see on laialdaselt tuntud Mahajaanas, eriti Jaapanis ja Hiinas.
- Daimoku on Jaapani Nichireni koolkonnas kasutatav harjutusviis, mis sisaldab vormeli "Pühendan end Lootossuutrale" retsiteerimist.
- Shikantaza on meditatsioonitehnika, mida nimetatakse ka "lihtsalt istumiseks" või "mitte midagi tegemiseks". Selle praktiseerimisel istutakse vaikselt, lastes mõtetel vabalt liikuda, ega pöörata millelegi tähelepanu.
- Kōan või huatou, lahendamatu mõistatus või paradoks, on meditatsiooni vahend chan- ehk zen-budismis, eriti linji (rinzai) koolkondades.
- Vadžrajaanas kujustatakse idam'eid ehk dhjaanibuddhasid[16].
- Tiibeti budismis, aga ka mujal korratakse mantrat Om mani padme hum.
- Krišnaismis kasutatakse Hare Krishna mantrat.
- Transtsendentaalse meditatsiooni tehnika puhul kasutatakse õpetaja poolt antud isiklikku mantrat.
- Dünaamiline meditatsioon on Osho loodud tehnika, mis sisaldab kiiret hingamist, spontaanseid liigutusi ja häälitsemisi, hüplemist, vaikust ning tantsu.
- Dervišite pöörlemine on sufismis füüsiliselt aktiivne meditatsioon või rituaal, mille käigus dervišid tantsivad ja pöörlevad.
- Grupimeditatsioon on üheskoos mediteerimine ehk ühismeditatsioon, kasutusel paljude meditatsioonitehnikate puhul, tavaliselt retriitide lahutamatu osa.
- Juhendatud meditatsioon toimub tavaliselt kellegi juhendamisel, enamasti grupimeditatsiooni vormis.
 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341.
- ↑ Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756.
- ↑ C. 1200, meditacioun, "contemplation; devout preoccupation; private devotions, prayer." – Online Etymology Dictionary, Douglas Harper. 2019.[1]
- ↑ Monier-Williams (1899), p. 755, see "Bhāvana" and "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Cologne" at http://www.sanskrit-lexicon.uni-koeln.de/scans/MWScan/MWScanpdf/mw0755-bhAvodaya.pdf.
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: mõtlus. [2]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: mõtlus. [3]
- ↑ Sanskrit-English Dictionary by Monier Monier-Williams, (c) 1899
- ↑ Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341.
- ↑ Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756.
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: Meelerahu.[4]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: Analüüsiv vaatlus. [5]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: Järelevaatamine.[6]
- ↑ Jhāna Sutta (AN 9.36)[7]; Anupada Sutta (MN 111)[8], Samādhaṅga Sutta (AN 5:28)[9] jm.
- ↑ Jhānavibhaṅga Vb 12.
- ↑ MN 10 ja DN 22, leitavad veebilehel Sutta Central. Early Buddhist texts, translations, and parallels[10]. Samas on ka lingid teksti tõlgetele kolmekümnes erinevas tänapäeva keeles. Kõige põhjalikumad Satipaṭṭhāna käsitlused leiduvad raamatutes: Anālayo. Satipaṭṭhāna: The Direct Path to Realization. Birmingham: Windhorse Publications, 2003 ja Anālayo. Perspectives on Satipaṭṭhāna. Cambridge: Windhorse Publications, 2013.
- ↑ Ida mõtteloo leksikon. [11]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Meditatsioon |