Meštšera keel
Meštšera keel on väljasurnud uurali keel,[1] mida rääkisid meštšeralased.
Meštšera keele kohta on vähe teada. Kaks 15. sajandi leetopissi kinnitavad, et meštšeralastel oli "oma keel", mille elemendid on oletatavalt säilinud mõnedes kohanimedes.[2] Tavaliselt on eeldatud, et meštšera keel oli uurali või soome-ugri keel.[3][4] Mõni keeleteadlane on selle täpsemalt liigitanud soome-volga keelte[1] või veel konkreetsemalt mordva keelte hulka.[5][6]
Pauli Rahkonen on püüdnud keele klassifitseerimise probleemi lahendada uurides kohanimesid piirkonnas, kus varaste kirjalike allikate teatel meštšeralased elasid, kus esinevad meštsera-etnonüümist tuletatud kohanimed ja kus arheoloogide arvates asus omanäolise arheoloogilise kultuuriga Meštšera-nimeline ala. Tema hinnangul pidi see piirkond jääma ennekõike Okaa jõe vasakkaldale. Rahkonen võrdles selle territooriumi kohanimesid naabruses asuvate erinevate soome-ugri keelte ja neist pärit kohanimedega. Ta pidas oma analüüsi põhjal võimalikuks rekonstrueerida mitmeid meštšerakeelseid sõnu (vil "ülem-, ülemine", ul "alam-, alumine", un "suur", ič "väike") ja teha järelduse, et meštšera keel kuulus permi keelte hulka.[7]
Ante Aikio on seda nimetanud "spekulatiivseks teooriaks".[4] Vladimir Napolskihh hinnangul on Rahkonen eksinud, kui ta paigutas Meštšera piirkonna Okaa vasakkaldale. Tema väitel asub seal küll tänapäeval Meštšora madalikuks kutsutud ala, kuid kuni 19. sajandini nimetati nõnda hoopis Okaa paremkallast kuni Sura jõeni. Rahkoneni järeldust meštšera keele kuulumisest permi keelte hulka on ta iseloomustanud kui "diletantlikku fantaasiat".[8]
Aleksei Markovi hinnangul säilis meštšera keel alates 12.–13. sajandist vaid kohaliku lihtrahva seas ning kadus lõplikult umbes 16. sajandil.[9]
Tänapäeval kannab lähedast nime meštšeeri tatari murre, mis kuulub turgi keelte hulka. Meštšeeri tatari keelt arvatakse pärinevat meštšeralastelt, kes võtsid tatarlastelt üle sunniitliku islami ja keele.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Meshcherian". MultiTree. Vaadatud 24.06.2018.
- ↑ Pauli Rahkonen (2009). The Linguistic Background of the Ancient Meshchera Tribe and Principal areas of Settlement. Lk 160, 169. Doktoriväitekirjas "The South-Eastern Contact Area of Finnic Languages in the Light of Onomastics", 2013
- ↑ Rahkonen 2009, lk 160
- ↑ 4,0 4,1 Ante Aikio (2012). An essay on Saami ethnolinguistic prehistory. – Mémoires de la Société Finno-Ougrienne, Helsinki: Finno-Ugrian Society, lk 69
- ↑ Janse, Mark; Sijmen Tol, Vincent Hendriks (2000). Language Death and Language Maintenance. John Benjamins Publishing Company. Lk A108. ISBN 978-90-272-4752-0.
- ↑ Rahkonen 2009, lk 167: viide Jevgeni Rjabinin (1997). Финно-Угорские племена в составе древней Руси. Издательство Санкт-Петербургского университета. Санкт-Петербург
- ↑ Rahkonen 2009, lk 170–176, 187–189
- ↑ Vladimir Napolskih (2018). Этнолингвистическая ситуация в лесной зоне Восточной Европы в первые века нашей эры и данные «Гетики» Иордана. Вопросы ономастики. 2018,Т. 15. No 1. Lk 15–16
- ↑ Aleksei Markov. Meshchera, HUNMAGYAR.ORG
- ↑ M. Z. Zekiyev (2006). Mişerler, Başkurtlar ve dilleri / Mishers, Bashkirs and their languages. "Türkiyat Araştırmaları Dergisi", lk 73-86