Mazyr

Allikas: Vikipeedia
Mazyr

valgevene Мазыр * / Mazyr *transkriptsioon: Mazõr
vene Мозырь (Mozõr)

Pindala 36,0 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 105 152 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 52° 3′ N, 29° 14′ E

Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus. Asub Prõpjatsi kaldal Homielist 133 ja Minskist 220 kilomeetri kaugusel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esmamainitud 1155. aastal. Toona läks see Kiievi vürstiriigilt üle Tšernigovi vürstiriigile. Hiljem oli selle piirkonna keskuseks Turaŭ, sealsed alad moodustasid Turaŭ ja Mazyri piiskopkonna.

XIV sajandi keskpaigas hakkas linn kuuluma Leedu suurvürstiriiki. Umbkaudu sel ajal rajati sinna ka puidust kindlus. Seoses administratiivreformiga hakkas linn kuuluma Minski vojevoodkonda, olles sealse Mazyri maakonna keskuseks. Viienda Moskva-Leedu sõja ajal rüüstasid linna Moskva väed.[2]

Aastal 1577 sai Mazyr Stefan Batorylt Magdeburgi õigused, ühtlasi kinnitati ka linna vapp.[3]

Aastal 1609 Mazyr põles. Aastal 1616 ehitati sinna esimene katoliku kirik. XVII sajandil asutati linna ümbruses mitmeid kloostreid (neist aastal 1760 asutatud bernardiinide kloostri ruumides tegutseb tänapäeval õigeusu klooster). Aastail 1723–1773 tegutses linnas ka jesuiitide misjonikeskus.[4]

Seoses Poola jagamisega läks linn aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus sellest sai Minski kubermangu kuuluva Mozõri maakonna keskus. Aastal 1834 avati seal aadlike kool, millest kujunes hiljem sealne gümnaasium. Linnal oli õigus pidada kaks korda aastas laata.

Aastal 1878 oli Mazyris kolm õigeusu kirikut, üks katoliku kirik ja sünagoog. Aastal 1897 elas linnas 8076 inimest, kellest 69,73% olid juudid.

Aastal 1919 läks Mazyr Valgevene NSV koosseisu. Aastail 1924–1930 ja 1935–1938 oli linn Mazyri ringkonna halduskeskuseks. Aastail 1938–1954 oli linn Polesje oblasti halduskeskuseks. Teise maailmasõja eel moodustasid juudid linna elanikest 36,09%; sõja lõppedes olid praktiliselt kõik sealsed juudid hävitatud.[5] Sealses surmalaagris hukati 4700 kohalikku elanikku.

1988. aastast on linnas trammiliiklus.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1500 (1552)
  • 2000 (1576)
  • 1500 (1724)
  • 2000 (1795)
  • 3000 (1820)
  • 6500 (1850)
  • 5899 (1866)
  • 7834 (1878)
  • 8076 (1897)
  • 9976 (1907)
  • 10 395 (1908)
  • 12 251 (1910)
  • 14 300 (1927)
  • 17 500 (1939)
  • 48 000 (1970)
  • 58 000 (1973)
  • 103 000 (1991)
  • 109 200 (1998)
  • 111 800 (1999)
  • 111 500 (2004)
  • 111 600 (2006)
  • 112 000 (2008)
  • 108 800 (2010)
  • 112 003 (2016)[6]

1878. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mazyri elanike seas õigeusklikuke 5457, vanausulisi 23, katoliiklasi 446, kalviniste 10 ja juute 1898.[7]

Tänapäeval on Mazyri elanikest valgevenelasi 87,6%, venelasi 10,4%, ukrainlasi 3,4% ja poolakaid 0,3%.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn asub Prõpjatsi jõe mõlemal kaldal. Linna keskus asub merepinnast 170 meetri kõrgusel. Mazyri lõunapiiril paikneb Homieli oblasti kõrgeim punkt (221 m).[8]

Mazyri peamised kliimanäitajad aastatel 1981–2010 kogutud andmete põhjal
Näitaja Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C) –1,7 –0,1 4,7 14,0 20,6 23,0 25,0 24,1 18,3 11,5 3,7 –0,8 11,8
Keskmine miinimumtemperatuur (°C) –6,8 –7 –2,8 2,8 8,3 11,9 13,8 12,6 8,1 3,4 –1,4 –5,5 3,1
Keskmine sademete hulk (mm) 41 38 42 43 59 87 102 64 60 52 49 47 684

Liiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Mazyris paikneb Prõpjatsi põhjakaldal Valgevene suurim sadam. Linna läbib Kalinkavičy ja Korosteni vaheline raudtee, millele jäävad linna piirides lisaks Mazyri raudteejaamale veel ka Pchovi raudteejaam ja Kozienki raudteejaam. Linna lähistel paikneb ka Mazyri lennujaam.

Ühistranspordis on lisaks autobussiliinidele linnas ka trammiliin, mille pikkus on ligi 20 kilomeetrit.

Üle Prõpjatsi jõe viiv maanteesild on Valgevene pikim maanteesild.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Mazyri õlletehas

Mazyri tööstuspiirkond asub linnast 15 kilomeetrit lõuna pool Michałki külanõukogu territooriumil; linnaga ühendab seda trammiliin. Sealne tähtsaim ettevõte on Mazyri naftatöötlemistehas, kus töödeldakse nii Venemaalt pärinevat naftat kui ka Valgevene enda riigist pärinevat naftat. Linna lähistelt möödub naftajuhe Družba.

Linna juures paiknevad Valgevene suurimad kivisoola varud; neid kaevandatakse ja töödeldakse.

Linnas töödeldakse puitu. Mazyris valmistatakse ka kaableid ja maaparandustehnoloogiat. Linnas on piiritusevabrik. Tähtsaiks tööstusharudeks on ka trükitööstus ja nahatööstus. Sealse õlletehase toodangu hulka kuulub ka mineraalvesi.

Kultuur ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikooli peahoone

Haridust annavad 15 keskkooli ja neli muusikakooli. Mazyris asub ka kutseharidust andev ehitustehnikum.

Linnas on üks kõrgkool – I. P. Šamiakini nimeline Mazyri Riiklik Pedagoogikaülikool.

Elanikke teenindab ligi 50 raamatukogu. Mazyris on üks kino ja üks teater, seal on ka koduloomuuseum.

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas tegutseb kohalik kaabeltelevisiooni telekanal.

Mazyris antakse ka välja kahte kohalikku ajalehte: «Жыцьцё Палесься» ja «На свае вочы».

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna esindab jalgpalliklubi Mozõri Slavia. Mazyri lõunaserval asub mäesuusatamiskeskus.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Ksienija Sitnik aastal 2005

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
  2. ВКЛ. Энцыкл. kd 2. – Менск, 2005, lk 258.
  3. Цітоў А. Геральдыка Беларускіх местаў. – Менск, 1998.
  4. ВКЛ. Энцыкл. kd 2. – Менск, 2005, lk 259.
  5. Distribution of the Jewish population of the USSR 1939 / edit Mordechai Alshuler. – Jerusalem, 1993. – lk 40.
  6. "Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2016. Vaadatud 5. novembril 2017.
  7. Jelski A. Mozyrz // Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich.Tom VI: Malczyce – Netreba. – Warszawa, 1885, lk 754.
  8. http://map.nca.by/map.html

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]