Matrei am Brenner

Allikas: Vikipeedia
Matrei am Brenner

Vapp

Pindala 0,36 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 918 (2021)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 47° 8′ N, 11° 27′ E
Valla asend Innsbrucki ringkonnas
Matrei am Brenner (Austria)
Matrei am Brenner
Brennerpassstraße in Matrei

Matrei am Brenner on väike vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas. Vald asub 992 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 0,36 km². 1. jaanuaril 2016 elas seal 932 inimest. Vald paikneb ligikaudu 17 km Innsbruckist lõunas. Matrei on alati olnud tähtis kaubajaam. Silli jõgi voolab läbi selle.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Mühlbachlis hargneb maantee põhja poole: üks haru järgib orgu piki jõge Innsbruckini, teine järgib idakallast, piki kõveramat marsruuti läbi Patschi, Lansi ja Ampassi, jõuab Hall in Tirolisse. Esimene oli tee, mida mööda Saksa-Rooma riigi germaani suveräänid Scharnitzi kuru kaudu Rooma kroonimisele läksid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paik asustati hilispronksiajal (1200 eKr), nagu näitavad piirkonnas avastatud jäänused ja Hallstatti kultuuri märgid. 1964. aastal leiti Gasthof Heisensteckenist kaevetööde käigus sadu urne. Roomlased ehitasid umbes aastal 200 pKr tee äärde rändurite puhkekoha locus Matreium, seda on mainitud teoses "Tabula Peutingeriana".

995. aastal oli küla nimi Matereia. 1251. aastal sai asula turuõiguse. Brixeni piiskopkond asutas 1497. aastal turukohtu, mis jäi tegevaks kuni 1810. aastani, mil see muudeti Steinach am Brenneri ringkonnakohtuks.

Arhitektuurne struktuur koosnes tervikuna võõrastemajadest ja töökodadest peatee ääres. 1447. aastal rajasid Hans Gunther ja tema naine tsiviilhaigla eesmärgiga ravida haigeid läbisõidureisijaid. Viiendast koalitsioonisõjast (1809) võttis osa palju kohalikke inimesi, sealhulgas Josepf Rapp, kes oli Andreas Hoferi nõunik, ja Joseph Eisenstecken oli Schützeni komandör.

Brenneri raudtee avamisega kaotas Matrei tähtsuse, kui suurem liiklus ei läbinud enam küla, vaid läks kaugemalt. Tulekahju hävitas 1914. aastal enamuse maju ja Teise maailmasõja ajal oli Matrei seda läbiva strateegilise raudteeliini tõttu üks kohti Tiroolis, mis kannatas raske pommitamise all, mis 22. märtsil 1945 nõudis 48 ohvrit. Pärast sõda ehitati Matrei samal viisil üles ning kasutati vanu kohalikke ehitustehnikaid.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Pfarrkirche Maria Himmelfahrt[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnakirik on pühitsetud Jumalaemale. See ehitati 1311. aastal romaani stiilis ning 1754. aastal ümber barokkstiilis. Freskod tegi Joseph Adam Mölk. See on säilinud imeline pilt "Meie Issanda valust". 1995. aastal taastatud kihelkonnakirikus on praostkond ja paikneb üle Silli jõe Pfonsi vallas.

Püha Vaimu kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Vaimu kirik (Spitalskirche)

Püha Vaimu kirik, ka "Spitalskirche" (Hospitalikirik) paikneb Matrei lõunaosas, peatänava ääres; ehitati aastal 1646 ja ehitati mitu korda ümber, viimati aastal 2000.

Johanneskirche - Taufkirche[muuda | muuda lähteteksti]

Kirik on kihelkonna baptisteerium ja seda on dokumentides mainitud 1284. aastal, muutus 1509. aastal Niklas Thuringi töö kaudu hilisgooti pärliks.

Maria Waldrasti pühamu[muuda | muuda lähteteksti]

"Maria Waldrast" on pühamu, mis paikneb kõrvalorus, 1638 m kõrgusel Waldraster Jöchli all. 19. aprillil 1409 Brixeni andis vürstlik piiskop Ulrich II (Ulrich Viinist) nõusoleku kiriku ehitamiseks, mis lõpetati 1429. aastal ja pühitseti 1465. aastal, pühamu on osa serviitide kloostrist. Pühamu päritolu on kirjeldatud Jacob ja Wilhelm Grimmi "Deutsche Sageni" esimeses köites (nr. 349): 1392. aastal tekitas ingel Kristuse ema Maarja puukuju ilmumise lehise otsa Waldrastis Serlesi mäel. Kuju märkasid esmalt paar karjapoissi, kes tekitasid tähelepanu farmerites all orus, ja kuju eemaldati seejärel puu otsast ning viidi Matrei külla. Lähedal elanud puuraidurit juhendati ehitama kabelit Maarja auks kuju kaitseks häälega, mis tuli temale magades. Puuraidur tõrkus, kuid pärast kolme ööd hääl võitis. Puuraidurile näidati kabeli rajamise soovitud kohta, jälle unes, ja tal paluti küsida rahastust kohalikelt vagadelt elanikelt. Olles selgitanud oma unenägusid kihelkonna preestrile, suunati puuraidur Brixeni piiskopi juurde. Enne St. Pankratiuse päeva 1409. aastal andis piiskop loa kabeli ehitamiseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]