Marmara
|
See artikkel räägib merest, saare kohta vaata artiklit Marmara saar |
Marmara ehk Marmara meri (türgi keeles Marmara või ka Marmara Denizi) on väike meri, mis lahutab Aasiat ja Euroopat. Ta on seotud Egeuse merega Dardanellide väina kaudu ja Musta merega Bosporuse väina kaudu. Mere pikkus on umbes 280 km ja suurim laius 80 km. Pindala on 11 474 km². Suurim sügavus on 1264 meetrit. Mere keskmine sügavus on 300 meetrit. Vee maht Marmara meres 3500 km³. Marmara mere pinnakihtide soolsus on 20 kuni 26 promilli, sügavamal on aga soolsus 38 promilli.
Marmara meri kujutab endast veidi väljavenitatud kujuga nõos asuvat veekogu. Pikitelge läbib merd sügavik. Mere kaldad on peamiselt mägised ning lõunas ja idas tugevasti liigendatud.
Marmara mere kliima on pehme. Külmimaks kuuks on jaanuar, kus vee keskmine temperatuur on 7 °C ja maksimaalseni tõuseb temperatuur augustis 23 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 700–800 mm. Hüdroloogilise režiimi määrab ära veevahetus Musta ja Egeuse mere vahel. Olulised tegurid on nende kahe mere vee erinev tihedus, soolsus ja valitsevad tuuled, milleks on põhiliselt kirde ja edelatuuled. Neist suuremad Sahara kõrbest puhuv kuiv ja kuum tuul siroko, mille tagajärjel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Euroopas puhuv külm mistraal toob aga kaasa jaheda ilma.
Marmara meres tugevaid loodeid ei ole. Tõusu ja mõõna vahe on minimaalne, 1,5 kuni 2 päevase vahega, mille põhjuseks on enamasti tugevamad kirde tuuled. İstanbuli lähedal on looded tavalisest merevee tasemest umbes 35 cm.
Kuulub tervikuna Türgile. Koos Dardanellide ja Bosporusega moodustab rahvusvahelise veetee Mustast merest Vahemerre, mille toimimise ja ohutuse eest Türgi vastutab.
Vanad kreeklased kasutasid Marmara mere kohta nime Propontis (Προποντίς, -ίδος pro 'enne' + pontos 'Must meri').