Marju Kõivupuu

Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu
	Marju Kõivupuu esinemas kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Kirjanike Majas; Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014
Sündinud	14. november 1960 (63-aastane); Võrumaa
Alma mater	Tartu Ülikool
Lapsed	Kaarel Kõivupuu (s 1987), Martin Torp (s 2000)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	keeleteadus, rahvaluuleteadus, kultuuriloolane
Töökohad	Tallinna Ülikool; Tartu Ülikool
Tuntumad tööd	"Eestlase eluring" (2015)
Doktoritöö	"Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel"
Doktoritöö juhendaja	Tarmo Kulmar
Tuntumad õpilased	Loend Kristel Vilbaste, Tiina Tuulik, Sille Kapper
Tunnustus	Valgetähe V klassi teenetemärk; Loend...

Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Marju Kõivupuu on sündinud Mäepõru külas Võrumaal. Tänu oma päritolule valdab soravalt võru keelt. 8. klassi lõpetas ta Valga 1. Keskkoolis 1976. aastal, Tartu 5. Keskkooli bioloogia-geograafia süvaõppega klassi 1979. aastal. 1986. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Aastatel 1990–1993 õppis Tartu Ülikooli aspirantuuris ning 1995–1999 Eesti Põllumajandusülikooli doktorantuuris. 2002. aastal kaitses Marju Kõivupuu doktoritöö surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

2017–... Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur, hiljem dotsent
2007–2017 Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, vanemteadur
2005–2007 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, dotsent
2003–2004 Tallinna Ülikool, filoloogiateaduskond, Eesti filoloogia osakond, Eesti kirjanduse õppetool, dotsent

Ta on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Lisaks loengute pidamisele tegeleb teadustöö ja juhendamisega.

Ta on pidanud erialaseid loenguid ka tele- ja raadiosaadetes ning osaleb Vikerraadio mälumängusaate "Mnemoturniir" võistkonnas. On avaldanud eri teemadel artikleid nii Õhtulehes, Postimehes kui ka Maalehes.^[viide?]

Kõivupuu oli 2017. aasta suvel toimunud XII noorte tantsupeo teema idee "Koit ja Hämarik" üks autoreid. Võitis tantsupeo ideekavandi konkursi koos Margus Toomla, Meelis Kompuse, Maian Kärmase ja Rasmus Puuri koosloomes sündinud tööga.

Uurimishuvidena on välja toonud inimese ja looduse/maastiku suhted ning kultuuripärandid. Lisaks tegeleb surmakultuuri ja rahvameditsiini uurimisega.

29. septembril 2023 esitas Tallinna Ülikooli rektoraat Marju Kõivupuu kandidatuuri Eesti Teaduste Akadeemia juhatusele akadeemikukandidaadiks ^[1] etnoloogia ja folkloristika valdkonnas märkides, et Kõivupuul on väljapaistvaid saavutusi nii uurimis- ja arendustöös kui oma uurimissuuna populariseerimise vallas ning ta on andnud tähelepanuväärse panuse Eesti vaimukultuuri arengusse ja rahvusteaduste eestkõnelejana ning oma valdkonna põhjaliku tundjana on Kõivupuul potentsiaali panustada igakülgselt folkloristika ja etnoloogia arengusse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2016−... Muinsuskaitseameti juurde moodustatud ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees
2015−... ajakirja Mäetagused (1.2) toimetuskolleegiumi liige
2014−... Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud muuseumide tegevustoetuse komisjoni liige
2014−... Võru Instituudi teadusnõukogu liige
2013−... ajakirja Studia Vernacula toimetuskolleegiumi liige
2013−... Muinsuskaitseameti juurde moodustatud ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige
2012−… Vaimse kultuuripärandi nõukogu liige
2011 – ... Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristi aastapreemia määramise komisjoni liige
2011 – ... Riigi kultuuripreemiate komisjoni liige
2011 – ... Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
2010 – ... Sarja "Tänapäeva folkloorist" toimetuskolleegiumi liige
2010 – ... Kultuuriteooria tippkeskuse doktorikooli komisjoni liige
2009 – ... Kutsekoda; Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, Kultuuri kutsenõukogu liige
2009 – ... TLÜ humanitaarteaduste valdkonnanõukogu liige
2009 – ... Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juurde moodustatud "Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010–2013" koostajate komisjoni liige
2008 – ... TLÜ senati õppekomisjoni liige
2004 – ... TLÜ Humanitaarteaduste doktorikooli nõukogu liige
2004 – ... Eesti Rahvuskultuuri Fond. O. ja E. Looritsa mälestusfondi nõukogu liige
2004 – ... Rahvusvahelise rahvajutu-uurijate seltsi liige
1999 – ... Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige
1988 – ... Võru Seltsi VKKF liige
1985 – ... Emakeele Seltsi liige
1985 – ... Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige
2017−2018 Euroopa kultuuripärandi aasta (2018) Eesti juhtkomitee liige
2017−2022 Vaimse kultuuripärandi nõukogu liige
2014−2017 Vana Võromaa kultuuriprogrammi nõukogu liige
2013−2013 Kultuuripärandi aasta (2013) pärandisaadik
2013−2015 Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital; nõukogu esimees
2011−2016 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
2011−2014 Riigi kultuuripreemiate komisjoni liige
2010–2013 Programmi "Vana Võromaa kultuuriprogramm" nõukogu liige
2009–2013 Riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)" juhtkomitee liige
2007–2009 Riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)" jätkuprogrammi "Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)" ettevalmistava töörühma liige
2004–2008 Riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" juhtkomitee liige
2004–2004 TPÜ filoloogiateaduskond, dekaan
2003–2005 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
2003–2005 2005. aastal Eestis toimunud 15. ISFNR-i kongressi korraldustoimkonna liige
2003–2004 4. soome-ugri rahvaste maailmakongressi Tallinnas korralduskomitee liige
2002–2004 TPÜ eesti filoloogia osakonna juhataja

Loometöö[muuda | muuda lähteteksti]

Arvukate kultuuri- ja folklooriteemaliste tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ja konsultant.^[viide?]
Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega 2006 fotonäitus "Ristipuud" Lõuna-Eesti maastikul.^[viide?]
Korraldanud 3 Kaika suveülikooli (1992 Kuutsil, 1998 Põlgastes, 2012 Harglas)^[viide?]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

2009 – "Hinged puhkavad puudes"
2011 – "101 Eesti pühapaika"
2013 – "Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini"
2015 – "Eestlase eluring"
2017 – "Estonian Heritage" (ilmunud inglise keeles, kaasautor Riin Alatalu)
2017 – "Loomad eestlaste elus ja folklooris"
2018 – "Pärimusaabits lastele ja suurtele"

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1996 – J. von. Uexkülli asutatud Eesti Taassünni auhind (kollektiivselt Võru Keele ja Kultuuri Fondile)
1995 – Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest
2004 – Tallinna Pedagoogikaülikooli parim monograafia
2007 – ajakirja Akadeemia Naturalia aastaauhind artikli "Haigus kui staatusesümbol: traditsioon, lähiminevik ja tänapäev" eest
2010 – Tallinna Ülikooli parim monograafia "Hinged puhkavad puudes" (Huma 2009)
2011 – Maavalla koja tänukiri ristipuude uurimise, tutvustamise ja kaitsmise eest
2012 – "101 Eesti pühapaika" – 2011. aasta parim eesti autori teatmeteos
2012 – "101 Eesti pühapaika" – Tallinna Ülikooli 2011. aasta parim teatmeteos
2012 – Maavalla koja aunimetus "Hiie sõber 10225"
2013 – aasta kodanik
2014 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[2]
2016 – TLÜ parim monograafia "Eestlase eluring" (Varrak 2015)
2017 – Oskar Kallase auhind märkimisväärse panuse eest Eesti kultuuriloosse
2019 – Rukkiräägu kultuuriauhind
2019 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
2021 – Muinsuskaitseameti aastapreemia (Pärandi tutvustaja)