Läänerindel muutuseta

Läänerindel muutuseta
	Saksa esmatrüki kaas
Originaali pealkiri	Im Westen nichts Neues
Autor	Erich Maria Remarque
Tõlkija	Grete Koch (1929) Viktor Tomberg (1983)
Kaane kujundaja	Peet Aren
Päritolumaa	Saksamaa
Keel	saksa
Žanr	sõjaromaan
Kirjastaja	Propyläen (originaal); Tapper (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1929 (originaal); 1929 (eesti keeles)
Lehekülgi	186

See artikkel räägib Erich Maria Remarque'i romaanist; 1930. aasta filmi kohta vaata artiklit Läänerindel muutuseta (film 1930); 2022. aasta filmi kohta vaata artiklit Läänerindel muutuseta (film 2022)

"Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel.

Romaan ilmus kõigepealt 1928. aasta lõpul ajakirjas Vossische Zeitung ja tervikteosena 1929. aasta alguses. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keel, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Romaani on tõlgitud enam kui 50 keelde.

Teose põhjal on valminud mitu mängufilmi, mis on võitnud filmiauhindu. 1930. aastal valmis romaani põhjal parima filmi Oscari võitnud mängufilm. 2022. aastal Edward Bergeri lavastatud "Läänerindel muutuseta" võitis parima võõrkeelse filmi Oscari.

Teose põhiteemad[muuda | muuda lähteteksti]

Remarque annab ülevaate sõjakoledustest ja nende mõjust sõduritele sõdurite endi silme läbi. Samas ei pea ta ise Esimeses maailmasõjas osalenuna oma jutustust objektiivseks. Remarque'i sõnutsi on tegu ühe väikese sõdurite salga seiklustega.

Sõjakoledused[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on teinud sõjapidamise surmavamaks ja julmemaks kui varem. Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis.

Sõja mõju sõduritele[muuda | muuda lähteteksti]

Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtükikilluga pihta saada, vaid ka närvivapustuste üleelamises. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud.