Läänemaa Suursoo

Läänemaa Suursoo on soo Läänemaa ja Harjumaa piiril.

Tumeda nokkheina kooslus Läänemaa Suursoos Linnurabast idas

Läänemaa Suursoo võeti kaitse alla esmalt sookaitsealana 1981. aastal. Hiljem moodustati Läänemaa Suursoo maastikukaitseala.

Läänemaa Suursoo koosneb arvukatest soolaamadest, mida eraldavad Vihterpalu jõgi ja tema lisajõed: Metslõugu oja, Pennu oja, Kaldamäe oja, Piirsalu jõgi ja Kõrtsioja. Kõik need vooluveed on 20. sajandi algusest kuni keskpaigani vähemalt sood läbivas osas muudetud magistraalkraavideks. Soode kuivendamise mõju on soostiku põhialal siiski vähene, põhjustades endiste madalsooalade rabastumist. Nii on suurel osal soostiku idaosast kujunemas siirdesoo kooslused. Vaid osade magistraalkraavide ääres on tugeva kuivenduse tulemusel kasvanud kõdusoometsad. Tugeva kuivendusega on väiksemad soostiku servaalad. Peamised põllumajanduse jaoks kuivendatud alad on Hindaste ja Kuijõe küla lähistel, metsanduslikku sookuivendust on põhjaservas Hatu küla lähistel ja Tänavjärvest põhjas.

Läänemaa Suursoos on arvukalt rabamassiive. Suurim neist on Linnuraba soostiku edelaosas. Soostiku põhjaservas on Soo-otsa raba samanimelise endise küla all ning madala luitemaastiku ja soosiilude mosaiigiga seotuna Kõrgeraba Hindaste küla all, Tänavjärve raba ja Veskijärve raba Tänavjärvest põhja pool. Viimaste rabamassiivide põhjapoolsed servaalad on Eesti kõige esinduslikumate nõmmrabade seas. Need nõmmrabaalad on põhja poolt seotud veel Änglema rabaga. Väiksemaid rabalaike on mujalgi Suursoo põhjaosas teiste sookoosluste ja madalate luidete vahel.

Hästi säilinud madalsooalad paiknevad Linnuraba ümbruses. Seal kasvab suurtel aladel mitmeid haruldasi kaitsealuseid taimi: tumedat nokkheina, rabaluga, sookäppa. Piirkonnas kasvab Euroopa punase raamatu seeneliik vesi-külmaseen. Väiksemaid looduslikus seisus madalsooalasid on ka mitmel pool soostiku servaaladel.

Vesi-külmaseen Läänemaa Suursoos

Enamus soostiku idaosa madalsooalasid on kuivendusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. Seal kasvab väga laialdastel aladel harilik porss. Tugevama kuivenduse mõjuga aladel on porsasoo muutunud juba siirdesooks.

Suursoo põhjaosas asuvad Tänavjärv ja selle lähedal väiksem Mustjärv.