Lähistroopiline kliimavööde

Allikas: Vikipeedia
Lähistroopilise kliima ala

Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas.

Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved.

Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku.

Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid madalad ning suvel kõrged.

Suurim lähistroopiline ala paikneb Vahemere ääres: Kreeka, Portugal, Hispaania, Itaalia. Veel võib lähistroopilist kliimat leida Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Austraaliast, Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, Aasiast.

Kliimadiagrammid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]