Liiva raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Liiva raudteejaam
Elroni reisirongid Liiva jaamas
Asukoht Orava tn 21b
Koordinaadid 59° 23′ 15,2″ N, 24° 43′ 23,1″ E
Omanik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Platvormid 1
Rööpapaaride arv 5
Kaart
Liiva jaamahoone

Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.

Liiva raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad kõik Elroni edelasuunalised reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi, Lelle ja Rapla suunas), kokku umbes 20 väljumist päevas. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Liiva peatusele eelneb kõikidel Tallinnast väljuvatel rongiliinidel Tallinn-Väike ning järgneb Männiku (välja arvatud Viljandi kiirrongide puhul, kus järgnev on Saku). Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta, ja II tsooni.[1]

Jaamas paikneb seitse raudteeharu. Tõsi, aegade jooksul on nende koguarv vähenenud (näiteks harutee Liiva jaamast üle Kalmistu tee laoplatsile).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1971. aastani oli jaamas kitsarööpmeline raudtee.

19131971 algas jaamahoone ja veetorni vahelt algse Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee Liiva – Nõmme-Väikse raudteelõik, mis oli kuni 1962. aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli Rahumäe viadukt üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu Rahumäe kitsarööpmelise jaama juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena ja sellel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.

Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel Valdeku raudteepeatus, mis vahepeal likvideeriti, ent taastati aastal 2017.

Liivalt sai sõita kuni 8. detsembrini 2018 ka Pärnusse.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Liiva jaamahoone valmis 1917. aastal Peeter Suure merekindluse raudtee tüüpkavandi järgi. Praeguse laiarööpmelise raudtee lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917. aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub Edelaraudteele ja on tänaseni kasutuses.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Tallinn-Väike
Liiva
Valdeku