Liberaaldemokraadid

Allikas: Vikipeedia

Liberaaldemokraadid (inglise keeles Liberal Democrats ehk Lib Dems) on liberaalne poliitiline partei Suurbritannias. 2022. aasta seisuga on neil Suurbritannia parlamendi alamkojas 13 ja ülemkojas 89 liiget. Šoti parlamendis on neil neli, Londoni assamblees kaks ja Walesi parlamendis Seneddis üks liige.

Partei asutati 1988. aastal Liberaalse partei (18. sajandi Viigide partei järeltulija) ja Leiboristlikust parteist eraldunud Sotsiaaldemokraatliku partei liitmise teel. 1990. ja 2000. aastatel sai neist alamkoja suuruselt kolmas partei. 2010. aasta üldvalimistel sai partei 23% häältest, mis Briti majoritaarse valitsemissüsteemi tõttu andis neile 57 kohta alamkoja 650-st. Valimised võitnud Konservatiivne Partei moodustas liberaaldemokraatidega koalitsiooni, kus partei toonane esimees Nick Clegg oli peaministri David Cameroni asetäitja. Pärast suuri kaotusi 2015. aasta parlamendivalimistel astus Clegg tagasi ning partei liidriks sai esmalt Tim Farron ja 2017 Sir Vince Cable, kes juhtis parteid kuni 2019. aastani. 22. juulil 2019 valiti liidriks Jo Swinson, kes astus parteijuhi kohalt tagasi pärast seda kui ta 2019. aasta detsembris toimunud valimistel parlamenti tagasi valituks ei osutunud. 27. augustil 2020 valiti partei juhiks Ed Davey.

Liberaaldemokraadid on tsentristlik partei, mil on nii liberaalseid kui ka sotsiaaldemokraatlikke väärtusi. Olulisemateks poliitikateks on põhiseaduslik reform, valimissüsteemi muutmine proportsionaalseks ning kodanikuvabaduste ja -õiguste kaitse. Liberaaldemokraadid olid vastu Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust ehk Brexitile.

Ajalooliselt on liberaaldemokraatide toetus olnud suurim Põhja-Šotimaal, Edela-Londonis, Edela-Inglismaal ja Kesk-Walesis.